Osa hooldekodude eakate vaktsineerimine võib osutuda keeruliseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Kundla/ERR

Eesti hooldekodud valmistuvad koroonavaktsiini tulekuks, logistilistest küsimustes lahendamisest keerulisemaks võib osutuda lähedaste nõusoleku saamine eaka inimese vaktsineerimiseks.

Eesti hooldekodud valmistuvad koroonavaktsiini tulekuks, logistilistest küsimustes lahendamisest keerulisemaks võib osutuda lähedaste nõusoleku saamine eaka inimese vaktsineerimiseks.

Kui esimene vaktsiinikogus kulub tervishoiutöötajate vaktsineerimiseks, siis järgmisena peaksid koroonahirmu lõpetava süsti saama hooldekodude elanikud ja töötajad. Sellest nädalast hakkasid hooldekodud tegema ettevalmistusi, et vaktsiini saabudes võiks vaktsineerimine alata.

"Kõikide tervishoiu küsimuste osutamisel, nii nagu vaktsineerimine on, on vaja inimese nõusolekut ja kui inimene ise seda anda ei saa, siis peavad selle andma lähedased," ütles haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Sellest nädalast alates hakkasidki hooldekodud lähedastega ühendust võtma nõusoleku saamiseks. Et hooldekodu asukad koroonavaktsiini ära põlgaks või seda süsti pelgaks, Friedemann ei usu.

"Kõige keerulisemaks on hooldekodudes suhe lähedastega. Tihti juhtub, et inimene, lähedane viiakse hooldekodusse ja unustatakse sinna," lausus Friedemann.

Lasnamäe veerel asuva Iru hooldekodu juhataja Jaanika Luus loodab, et ligi 300 elanikust õnnestub koroona vastu vaktsineerida 75 kuni 80 protsenti, kuigi koroonavaktsiini peljatakse rohkem kui gripi oma. Seni küsitud nõusolekutest umbes viis protsenti on saanud eitava vastuse, aga inimestel on jäetud võimalus oma otsust muuta.

"Kõige keerulisem on nende inimestega, kes tegelikult ei ole eestkostel ja kellel maailma mõistmine ei ole kõige parem. Probleem tekib siis, kui lähedase, kes tegelikult eestkostja ei ole, ja selle inimese seisukohad lähevad lahku. Üks on nõus vaktsineerimisega ja teine ei ole. Vaat siis me oleme natukene murelikud, kuidas toimida," rääkis Luus.

Luusi sõnul pole neil juriidiliselt kohustust sel juhul tütre või poja või mõne muu lähedase seisukohta kuulata. "Aga see on juba moraalne dilemma, kui on teada, et inimene ei ole kõige adekvaatsem, eestkostet ei ole, et me kuidagi ei kahjustaks selle inimese õigusi," lausus Luus.

Luusi teada on nende töötajatest üks otsustanud mitte lasta ennast vaktsineerida. Inimese töötamist pole kavas piirata, kuigi haiguse suurde hooldekodusse toomise risk see läbi tõuseb. Luus lootis, et ehk muudab ka see töötaja oma meelt.

Hooldekodude vaktsineerimise aeg sõltub Eestile eraldatud vaktsiinide kogusest.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: