Eesti Raudtee soovib Tallinna ja Peterburi vahele elektriraudteed
Raudtee elektrifitseerimise plaani järgi oleks nelja aasta pärast võimalik sõita elektrirongiga Tallinnast Tartusse ja veel aasta pärast Narva. Narvast idapoole elektrirongiga ei pääse, sest Venemaa Oktoobriraudtee on kontaktvõrgu ehitanud esialgu Peterburist kuni Ust-Luuga sadamani ja umbes 35 kilomeetri pikkune raudteelõik Kingissepast Eesti piirini on elektrifitseerimata. Eesti Raudtee kavatseb Oktoobriraudteega kokkuleppele jõuda, et ühisprojektiga viimane takistus elektrirongi teelt kaotada.
"Kui selle saaks elektrifitseeritud, siis tulevikus oleks võimalik diiselrongide asemel reisijaid ja kaupu vedada elektrirongiga alates Tallinnast ja Peterburini välja," ütles Eesti Raudtee Elektrivõrkude ameti juhataja Andrus Alas.
Kontaktvõrgu väljaehitamine Narvast Kingissepani on esitatud suuremahuliste taristuprojektide ideede nimekirja, mida võiks eeloleva seitsme aasta jooksul rahastada Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist. Alasi hinnangul peaks see projekt ka Venemaa Oktoobriraudteele huvi pakkuma.
"Diiselrongide keskkonnareostus on arvestatav, elektriveeremi hooldamine on odavam kui diiselrongidel, müra on väiksem, kiirendus on parem ja pidurdus on mõistlikum ja selle dünaamika arvelt on võimalik sõiduaega vähendada. Eeldatavasti sama loogika peaks ka Vene poolel kehtima," tõdes Alas.
Kuidas aga Tallinna ja Peterburi vaheline elektriraudtee kauba- ja reisijatevedu mõjutab, seda Alas praegu hinnata ei oska.
"Prognoosida midagi hetkel on raske. Oma ettepanekuga tahaksime luua eeldused, et kaubaliiklus ja reisirongiliiklus saaksid tõhusamini toimida. Millised mahud tulevikus olema saavad, ei oska hetkel kommenteerida," rääkis ta.
Venemaa ootused ja soovid selguvad siis, kui konkreetsemate läbirääkimisteni jõutakse, ehk peale sead, kui Narva ja Kingissepa vahelise raudteelõigu elektrifitseerimise idee Eestis põhimõttelise heakskiidu saab.
Projekti eeldatav maksumus on umbes 15 miljonit eurot ja sellele võiks rahastust leida Euroopa Liidu Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist, kuhu on veel ideedena esitatud Narva maanteesilla rekonstrueerimise tasuvusanalüüsi läbiviimine ja ehitusprojekti koostamine ning Koidula - Kunitšina gora piiripunkti maanteesilla rekonstrueerimine.
Toimetaja: Mait Ots