Rail Balticu üks vedaja Aivar Jaeski: raudteed saaksid ehitada kalevipojad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sildami intervjuu Aivar Jaeskiga
Sildami intervjuu Aivar Jaeskiga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Grand diplomacy, suur diplomaatia, vaat seda on vaja Eesti, Läti, Leedu ühises asjaajamises. Uue raudtee ehitusele võiksid tulla kalevipojad Soomest. Kes seda ütleb? Rail Balticu Eesti esinduse juht Aivar Jaeski, endine Eesti kaitseväe kolonel, kelle töö on Balti riike – loodetavasti ka Soomet – ülejäänud Euroopaga ühendava kiirraudtee ehitamine.

Kas praegune majanduskriis võiks Rail Balticu (RB) projekti kiiremini käima lükata?

Ajalugu on näidanud, et kriiside pehmendamiseks investeerivad riigid suurtesse taristuprojektidesse. Nagu Ameerika Ühendriigid hakkasid [möödunud sajandi] kolmekümnendatel aastatel – pärast suurt börsikrahhi – ehitama Hooveri tammi [Colorado jõel Black Canyonis], siis see oli leevendusabinõu kriisist väljumiseks. RB kui suur taristuprojekt on kindlasti üks meede praegusest majanduskriisist väljatulemiseks.

Mil moel?

Meie pakume tööd inimestele, kõige rohkem ehitusse, loome 13 000 uut töökohta kolmes Balti riigis, mis on otseselt seotud RB ehitamisega. Lisaks sellele 24 000 kaudset töökohta. Inimesed saavad kriisi järel tööd ja leiba.

Kui palju neist töökohtadest tuleks Eestisse?

Kolmandik või natuke vähem, sest raudteetrass Eestis on 213 km, Lätis ja Leedus veidi pikem, sinna on ka rohkem tööjõudu vaja.

Minu arvutuste järgi tuleks Eestisse 3000-4000 töökohta ehitusse ja 6000-7000 toetavat töökohta logistikas, hotellides, toitlustuses.

Olete mõelnud, kust te kõik need inimesed saate? Eestis suureneb küll tööpuudus, kuid teisalt on jätkuvalt teatud aladel tööjõupuudus.

Sellele on mõeldud. Vaadates, kui paljud meie ehitajad on läinud Soome, kus ametlikult töötab 50 000 eestlase ringis, siis kui osa neist kalevipoegadest tuleb tagasi, on see suur saavutus meie majandusele.

Kui nad hakkaksid RB-d ehitama, kas saaksid siis sama suurt palka nagu praegu Soomes?

Töötasu on Eestis viimase kahe aastaga märkimisväärselt kasvanud ja lähenenud Soome palkadele.

Nii et aastaks 2022, siis peaks algama RB ehitamine, võiksid kalevipojad ennast valmis panna, et Eestisse tagasi tulla?

Isegi varem, sest osasid objekte kavatseme hakata ehitama juba järgmisel aastal. Näiteks 17 maanteeviadukti.

Sildami intervjuu Aivar Jaeskiga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kuidas te seda kõike teete? Veebruariks oli teil omandatud 40 maatükki, mida RB Eestis läbib, aga kokku on neid katastriüksusi 864 – 621 eraomanikel ja 74 kohalikel omavalitsustel. Kui kaua nende omandamine aega võtab?

Väga hea point. Maa-amet on teada andnud, et katastriüksuse ostmiseks läheb umbes 10 kuud.

See on, jah, protsess, millel on meile väike riski faktor. Seal on ka kiirendamise võimalusi, oleme sellele mõelnud.

Kui kaua kulub 800 katastriüksuse omandamiseks?

Meie oleme eesmärgiks võtnud, et aasta 2022 lõpuks on need kokku ostetud.

Päris karm tempo. Mitu inimest teie meeskonnas sellega tegeleb?

Seda teeb maa-amet, kus on loodud 16 töökohta, et korraldada maade omandamine. Aga Lätis on selleks ainult viis töökohta. Kui tahame sündmusi kiirendada, siis peame investeerima, ka inimestesse.

Praegune eriolukord on peatanud RB planeerimise Rapla ja Vändra vahelisel lõigul, sest seadus ei luba teha rahva ärakuulamist veebi vahendusel. Mis siis saab?

Päris tõsine mure. Näiteks Leedu muutis seadust, ja seal on võimalik teha keskkonnamõjude hindamise programmi kuulamist ka elektrooniliselt. Eesti, digiriik, on jäänud vanade reeglite juurde, et inimestel peab olema võimalus isiklikult kohale tulla.

Meil on mitmed keskkonnamõjude hindamise programmid valmis ja kohe, kui praeguseid piiranguid leevendatakse, tahame teha nende avalikud kuulamised. Viivitused, mis tekkisid, on paarikuulised ja loodame, et need ei takista märkimisväärselt ehituslubade väljaandmist.

Miks te arvate, et saate igalt poolt kohalike inimeste nõusoleku, kui lõhestate nende karjamaad, talukrundid, harjumuspärased liikumisteed?

Miks ma olen kindel? Sest nende maaomanikega on pikalt suheldud. Enamus neist on RB suhtes positiivsed. Loomulikult tekitab frustratsiooni, kui me lõikame kellegi õunapuuaiast tüki maha. Saan inimeste emotsioonist aru.

Aga kuna oleme pikalt viinud sõnumit kohalikeni, keda see trass puudutab, siis praegu ma suurt vastuseisu ei näe. Pigem vastupidi. Näiteks Mäliveres (küla Kohila vallas, toim) peame kahjuks lammutama perekonna kodu, kuid nemad ütlevad: tulge lõpuks, ostke maja ja krunt ära, et saaksime eluga edasi minna, oleme nii kaua oodanud.

Te olete kolonel reservis, harjunud sõjaväelise käsuliiniga. Antakse käsk, tehakse ära. Nüüd on hoopis teine olukord, käsk kohalikule kogukonnale ei aita.

Täiesti õige. Tsiviilsüsteemi käsuliinid on palju horisontaalsemad kui sõjaväes.

Aga, mul on õnnestunud oma karjääri jooksul 10 aastat töötada rahvusvahelistes organisatsioonides. Brüsselis, NATO peakorteris istuvad koos diplomaadid ja ohvitserid erinevatest riikidest, seal tuli harjutada just läbirääkimist, diplomaatiat.

Ütlen ausalt, meie projektis, kus on koos kolm riiki, läheb palju vaja nimelt seda diplomaatia kogemust. Mõnikord arvan, et minul on parem kogemus, kui ärimeestel, kes tulevad maailmast, kus omanik ütleb, kuidas teha ja kõik nii ka teevad.

Tahtsingi täpsustada, et kas tsiviilühiskonnas on vajalik rohkem käsuliin või kokkuleppimisliin?

Meie demokraatlikus ühiskonnas on oluline just kokkuleppe saavutamine. Mõnikord see aeglustab protsessi, nõuab lisapingutust, aga lõpptulemus on seda väärt.

Paljudel on RB suhtes endiselt tugev umbusk, te ju tajute seda?

Nii üllatav kui see ka pole, olen tajunud. Minu esimene ülesanne oligi suhelda oponentidega. Kuigi, Eesti rahvas toetab RB-d, 67 protsenti on selle poolt ja ainult 33 protsenti vastu või erapooletud.

See on kolmandik Eesti rahvast.

Demokraatlikus ühiskonnas peabki olema vastuseis. Kui seda vastuseisu ei oleks, siis elaksime diktatuuris. Nii tuleb opositsiooni tervitada, sest nemad panevad meid paremini tööle, sunnivad meid olema tähelepanelikumad.

Kui te küsite, miks on Eestis vastuseis, siis see on nii suur projekt, siin on nii palju erinevaid huvigruppe. Üks, kelle huvisid me riivame, on needsamad elanikud, kelle maadelt RB trass hakkab läbi minema. Ka minule ei meeldiks, kui mu õunapuuaiast võetaks tükk ära. Kuigi,  me ostame ja kompenseerime maad õiglase hinnaga.

Meil on häälekas huvigrupp Tartus, kes näeb, et kuna trass läheb läbi Pärnu, siis Tartu...

Jääb kõrvale?

... jääb kõrvale. See huvigrupp teeb oma tööd, aga otsus on tehtud, pärast kaklust rusikatega ei vehita. Minule näiteks oleks meeldinud, et trass läheks läbi Viljandi, mul on seal suvekodu.

Mina usaldan eksperte, kes trassi paika panid. See variant [läbi Pärnu], mis valiti, on parim.

Sildami intervjuu Aivar Jaeskiga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Rail Balticu inimesed ütlevad, et elektrifitseeritud raudtee on roheline projekt, oponendid ütlevad, et keskkonnavaenulik, sest raiute suure hulga Eesti metsa maha. Kus on tõde?

Tõde on selles, et elektriraudtee vähendab süsinikdioksiidi emissiooni võrreldes teiste transpordivahenditega oluliselt.

Nõus. Aga kui palju te metsa maha võtate?

Igasugune inimtegevus mõjutab keskkonda. Jään teile vastuse võlgu, ma ei tea, kui palju täpselt metsa maha võtame. Aga olen enam kui kindel, et need väikesed mahud, mis me metsa võtame, väärib raudtee ehitamist.

Mina olen logistikainsener. Ja logistikainsenerina ütlen, et majanduse vereringe moodustavad logistilised infrastruktuurid: teedevõrk, sideliinid, lennujaamad, sadamad ja ka raudtee. Kui riik tahab, et tema majandus õitseks, siis ta peab nendesse infrastruktuuridesse investeerima. RB elavdab meie majandust kindlasti.

Kuivõrd tajute, et RB kui kriisiaja võimalik suur tööandja ja majanduse toetaja on suurendanud ka erakondlikku leppimist uue raudteega?

Kindlasti on suurendanud leppimist, sest üks valituspartei, kes lausa oma programmi kirjutas punkti, et...

"Lõpetame Rail Balticu projekti ja loome kvaliteetse raudteeühenduse Euroopaga, kasutades maksimaalselt juba olemasolevat raudteetaristut." EKRE programm mullusteks riigikogu valimisteks.

Praegu, koalitsioonis, nad toetavad seda projekti nii rahandusministeeriumi tasemel kui ka muudes sõnavõttudes.

(Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuleppesse on RB kirjutatud sisse tingimuslikult: "Juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused.", toim)

Kui palju läheb Rail Baltic algselt plaanitud 5,8 miljardist eurost kallimaks?

Eestis öeldi, et eelprojekt suureneb 18 protsendi võrra, ehk kuue miljardi euroni. Praegu ei hinda me lõplikku maksumust enne, kui on tehtud uus tasuvusuuring pärast projekteerimise faasi. Siis teame, kui mitu viadukti tuleb trassile, kuhu täpselt ja millises mahus.

Seni oleme jäänud vana 5,8 miljardi juurde sellepärast, et kui vaatasime kolme Balti riigi eelprojekte, siis leidsime sealt võimalusi kokkuhoiuks. Näiteks ühes riigis oli muldkeha pool meetrit kõrgemaks planeeritud kui naabrite juures. Selle tasandamine toob kaasa võimaluse kokkuhoiuks.

Tänavu kasutatakse EL-i raha RB hüvanguks Balti riikides ligi 200 miljonit eurot, Eestis jätkub reisiterminalide projekteerimine Tallinnas ja Pärnus, terminalide, veeremi ja teenindusjaamade tehnilise projekteerimise alustamiseks kuulutatakse välja riigihanked, lisaks tahate  valmis ehitada paarkümmend viadukti ja mitmed ülekäigud loomadele. Kaugel need riigihanked on?

Osadele viaduktidele kuulutatakse need välja sel aastal ja ülejäänutele järgmisel.

EL-ilt on küsitud veel 781 miljonit eurot, et katta investeeringud kuni 2023. aasta lõpuni. Mis on selle raha saamise tingimus?

See raha on kolme Balti riigi peale ja selle raha saamise tingimus on, et me täidame võetud kohustusi vastavalt plaanidele. Oleme allkirjastanud Brüsseliga kolm kokkulepet raha kasutamiseks – see tuleb CEF fondist, mis on Euroopa ühendamise rahastu.  Nendes lepingutes on detailselt kirjas tegevused, ajaraamid ja ka maksumus. Et raha [juurde] saada, peame neid lepinguid korrektselt täitma.

Sildami intervjuu Aivar Jaeskiga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Võibolla ühe vastuse RB edasise rahastamise tingimuste kohta andis Eesti peaminister Jüri Ratas, kui ta hiljuti tunnistas, et RB rahvusvaheline juhtimisskeem ei toimi praegu nii hästi kui peaks ja seda on vaja muuta, rohkem ühe katuse alla viia?

Jah, see on olnud eesmärk läbi aegade. Kui RB projekt ette võeti, oli Eesti nägemus, et ühisettevõte ehitabki raudtee valmis. Kahjuks või õnneks, ma ei tea, on Leedu olnud riik, kes algusest peale deklareeris: kõike, mis seal puudutab raudteed, otsustab Leedu Raudtee. Seetõttu oli ka Eesti sunnitud ümber vaatama projekti elluviimise meetmed.

Tulemuseks ongi väga keeruline juhtimise ja hiljem haldamise korraldamine, mis tähendab, et Euroopa Komisjon vaatab toimuvat pika pilguga, soovitades seda palju lihtsamaks muuta.

Aga kuna see on rahvusvaheline projekt ja riikidel on oma huvid, siis ega EL saa dikteerida, et tehke just niimoodi. Siin tulebki mängu grand diplomacy, suur diplomaatia.

On siis Eesti ja Läti ühel pool ning Leedu teisel pool?

Ei saa öelda, et Leedu on teisel pool. Leedu kaitseb oma huvisid. Lõppkokkuvõttes tahavad kõik kolm riiki, et RB projekt teostataks, sest 2017 kirjutasid kolm peaministrit alla koostööleppele, et RB valmiks. See oli hetk, kui projekt muutus tagasipöördumatuks.

Tagasipöördumatu on see projekt siis, kui raudtee on valmis.

Ka see on õige, aga kui üks riik tahab projektist välja astuda, siis tuleb tal maksta teistele trahvi. Kui exit tehakse, saavad sellel olema tagajärjed.

Kui leedulased lihtsalt jonnivad, siis ei maksa nad trahvi, vaid Euroopa Komisjon lõpetab projekti rahastamise ära.

(Paus)

Kas Rail Balticu projekti segasevõitu juhtimine oli ka põhjuseks, miks Soome sellest kõrvale astus?

Kindlasti mitte. Soome aktsionäriks tulemine oli poliitiline otsus, mille tegi eelmine transpordiminister Anne Berner. Kui nende valitsus vahetus, siis uus valitsus otsustas, et Soome prioriteet ei ole kaasatus välisettevõttesse, vaid nad investeerivad selle raha riigi siseselt. Meie projekti juhtimine ei oma siin küll mingit rolli.

Mida arvate, kui soomlased näevad, et RB-ga hakkab kõik kenasti minema, kas nad tulevad tagasi?

Soome ärimehed, nii palju kui mina olen nendega suhelnud, toetavad seda projekti 100-protsendiliselt. Nad ütlevad, et Soome on saar, kellel puudub korralik ühendus ülejäänud Euroopaga. On küll aeglasem laevaühendus, aga neil oleks vaja palju kiiremini saada oma kaubad Lõuna-Euroopasse ja sealt edasi Aafrikasse, kus on Soome ekspordi oluline piirkond.

Soome äriringkonnad vaatavad väga tähelepanelikult RB ehitamist, ootavad selle valmimist. Pluss nende ehitusettevõtted, sest näiteks trassi esimene objekt Eestis – Saustinõmme sild – on Soome firma YIT Eesti tütarettevõtte ehitada.

Kas Soome aga riik investeerib välisettevõttesse, on poliitiline küsimus.

Kaks peaministrit peaksid maha istuma ja asjad selgeks rääkima.

Jah.

Sildami intervjuu Aivar Jaeskiga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kui palju tuleb RB trassile kohalikke peatusi?

Meie, oma projekteerimise käigus, arvestame kohalikele rongidele mõeldud kohalike peatustega, mida saab Eestis olema kokku 12.

Tallinna-Pärnu vahel?

Tallinna ja Läti piiri vahel. Pärast Pärnut on ka Surju ja Häädemeeste.

Olete te tõesti kindel, et aastal 2026 tahab igapäevaselt sõita neli kiirrongitäit inimesi Tallinna ja Varssavi vahel, lisaks neli rongi Tallinna ja Vilniuse vahel, pluss öörong Varssavisse?

Võibolla mitte rongitäit ja mitte kõik Tallinnast. Kui inimestele anda valida, kas lennata või minna maad mööda, siis nelja-tunnise distantsi puhul eelistavad inimesed sõita mööda maad. RB-ga saab Tallinnast Vilniusesse kolme ja poole tunniga.

Mina olen viis aastat sõitnud bussiga Tallinna ja Riia vahet, Lux Express on mugav transpordiliik. Nelja tunni ja 25 minutiga vaatan ära kaks filmi, aga optimaalne oleks üks film. Rail Baltic sõidab Tallinnast Riiga tund ja 42 minutit, see ongi ühe filmi vaatamise aeg.

Busside täituvus näitab, et Tallinna ja Riia vahel on reisijate arv piisavalt olemas, ka Riia ja Vilniuse vahel.

Kas nendes rongides on ka puhvet?

(Naerab)

Kes hakkab nende rongidega opereerima, on veel lahtine. Meie oleme ehitusettevõte ja ehitame raudtee, aga kuidas riigid otsustavad operaatori küsimuse, on praegu teadmata.

Kuue aasta pärast peavad rongid sõitma, neid tuleb juba tellima hakata?

Täpselt nii. See ongi meie sõnum [Balti riikide transpordi]ministeeriumitele. Kõigepealt tuleb otsustada, kes hakkab infrastruktuuri manageerima, mis on veel kolme ministeeriumi vahel kokku leppimata. Töögrupp käib koos, sellega tegeletakse...

Kui taristu haldaja on välja valitud, siis tuleb mõelda operaatoritele, et rongide hanked välja kuulutada. Vastasel juhul hakkame kiirkorras hankima vanu Euroopa ronge. Praegu on võimalus saada uued ja uhked rongid.

Tundub, et kokku leppimine kolme Balti riigi vahel on RB Achilleuse kand?

Jah, see on... Kolme Balti riigi koostöö on alati väljakutseid toonud. Siin ongi grand diplomacy harjutamine, et kui head läbirääkijad on meie ministrid ja ministeeriumite esindajad. Sellest sõltub.

Kas täna, aprilli lõpus 2020 te usutegi, et millalgi aastal 2026 on RB valmis ja kõik need rongid hakkavad seal sõitma?

Usun küll. Tänu praegusele kriisile on usk süvenenud. On silmnähtav toetus, mis lausa peaministrite tasandil on meie projekti poole suunatud. Tõesti ma usun sellesse.

Sildami intervjuu Aivar Jaeskiga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: