Eesti Raudtee sõlmis lepingu raudtee kontaktvõrgu arendamiseks ettevõttega Ardanuy Ingeneria ning Ayesa Ingenieria y Arquitectura, kes juba osalevad ka Rail Balticu ja Leedu raudtee arendamisel.

Kogu raudteevõrgu elektrifitseerimise lahendus ja Tartu raudtee korrastamise eelprojekt lähevad maksma 3,7 miljonit eurot.  

Eesti Raudtee elektrivõrkude juhi Andrus Alase sõnul on projekti eismene oluline tähtaeg 2024. aasta lõpp, mil peab olema võima

"Elron on ka selleks ajaks oma hanke niimoodi seadnud, et esimesed elektrirongid täiendavalt tulevad meile siis ka 2024. aasta lõpuks," üles Alas

Kogu Eesti Raudtee võrgu elektrifitseerimine, ehk siis ka Narva, Valga ja Koidula suund, valmib hiljemalt 2028. aasta lõpus.

Elektrifitseerimata jääb Kodula ja Valga vaheline lõik. Pärnu suunal hakkavad sõitma Rail Balticu elektrirongid. Edelaraudteele kuuluva Viljandi suuna lahendused pole veel otsustatud.

Elektrivõrgu rajamine läheb maksma 295 miljonit eurot, milleks kasutatakse Euroopa Liidu fondide vahendeid. Eesti on praegu üks väiksema elektriraudtee osakaaluga riike Euroopa Liidus, kus keskmiselt pooled rongid sõidvad elektriga. Meil on nende osakaal vaid 14 protsenti. Kuid lisaks elekrifitseerimisele käib ka raudteede rekonstrueerimine.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani sõnul on tellitud analüüs Tallinna-Tartu suuna kiiruse tõstmiseks 160 kilomeetrini tunnis ja selle maksumus on ligikaudu 47 miljonit eurot.

"Narva suunal on ka samasugust matemaatikat Eesti Raudtee juba teinud, et me loodame need kiiruste tõstmised koos elektrifitseerimisega ära teha ja seejärel on võmali raudteedel sõita 140ga ja täiendavate investeeringute puhul liiklusjuhtimissüsteemi juba siis hiljem 160ga," lisas Gailan.