Kolmapäeval avaldatud majandusprognoos ootab tänavuseks majanduslanguseks 2,5 protsenti. "Praegust prognoosi ümbritseb päris suur hägu veel jätkuvalt," nentis Kaasik.

"Seetõttu oleme põhiprognoosi kõrvale teinud erinevad stsenaariumid. Võib minna ka paremini, kuid kui viirust aasta esimesel poolel kontrolli alla ei saa, võib minna ka halvemini," ütles Kaasik "Aktuaalsele kaamerale".

Kaasik nentis, et prognoos on üsna optimistlik, mille taga on positiivsed vaktsiiniuudised ja tõdemus, et Eesti majandus suutis esimese laine järel kiiresti piirangutest taastuda.

"Tegelikult ka praegu me näeme, et majanduse areng sektoriti on hästi erinev. Hotellindus, aga ka toitlustus on päris raskes seisus jätkuvalt, samal ajal kui teised sektorid nagu IT-sektor kasvab kenasti, seal on pigem töökäte puudus kui tööpuudus," sõnas Kaasik, lisades, et turismi kiiret taastumist siiski oodata ei maksa, kuna see eeldab ka kindlust turistide seas.

Kui realiseerub aga kehvem stsenaarium, ehk viirust ei saada kontrolli alla ja piirangud jäävad pikemalt kestma, peavad paljud ettevõtted oma tegevuse lõpetama. "Ja sellel võib olla ka püsivam mõju majandusele pikemaajaliselt, sest need ettevõtted ei saa oma tootmist kiiresti käivitada kui piirangud on maha võetud," märkis ta.

Kaasiku sõnul peab ka valitsus toetusi planeerides läbi mõtlema, et toetused oleks sihitud nendele ettevõtetele, kellest oleks kriisi lõppedes väga suur puudus, kui nad tööd jätkata ei saa.

Keskpank kiidab kriisi tingimustes laenuraha kasutamise heaks, kuid Kaasik märkis, et pikaajalisel laenukoormuse kasvamisel väheneb majanduse ja ettevõtete konkurentsivõime ning töökohtade arv. "Selleks, et seda riski vältida on kindlasti vajalik, et Eesti valitsus ka headel aegadel suudaks oma tulud ja kulud jälle tasakaalu viia. Ega see kerge ei saa olema, sest see võib tähendada nii tulude kasvu piiramist või siis ka täiendavaid makse," sõnas Kaasik.