Ettevõtted ootavad riigilt palgatoetust ja saamata jääva tulu katmist

Foto: ERR

Ettevõtjad loodavad, et riik aitab kinnioleku ajal katta töötajate palgakulud, kuid lisaks neile jäävad muud püsikulud, mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse või mõne ettevõtte puhul ka 100 000 euroni. Kultuuriastuste juhid mõistavad valitsuse täiendavate piirangute otsust, aga muretsevad piletitulu vähenemise pärast. Etendusasutuste liidu juht Margus Allikmaa loodab, et valitsus kompenseerib teatritele osaliselt saamata jääva tulu.

Kalev Spa juht Piret Betlem ei uskunud veel täna hommikuni, et nende asutus peab uksed kinni panema ning ilmselt suletakse ajutiselt ka spaa juurde kuuluv hotell, kuhu aastavahetuseks on välja müüdud 45 protsenti tubadest.

"Tänane uudis tuli šokina, tuleb kiiresti teha otsused ja tõenäoliselt sulgeda uksed. Oleme töötanud kahjumiga juba varem ja nüüd jätta lahti ainult hotell antud tingimustes pole lihtsalt võimalik," ütles Betlem.

Betlem loodab riigi lubatud palgatoetusele, kuigi muid püsikulusid see ei kata.

"Meil oleks kindlasti vaja palgatoetust, mis kataks ära palgakulud ja see on kogu sektoril sama. Palga kulud on väga suured. Maja kinniolekukulud on kuskil 100 000 eurot pluss palgad. Meil on palgal 108 inimest, nii et see on väga suur kulu ja mis me siis teeme nende töötajatega, kui maja läheb kinni, me ei saa saata neid sundpuhkusele, kuskilt peab tulema see palgafond," rääkis Betlem.

Püsikulud teevad muret ka kõrvalasuva spordiklubi Reval spordi juhile.

"Vaja on ära maksta elekter, küte, kanalisatsioon ja inimestele palgad. See on kuskil suurusjärgus 130 000 - 140 000 eurot kuus," ütles spordiklubi Reval-Sport juhataja Aldur Partasjuk.

Viit restorani ühendava keti Siigur-restoranid tegevusala on sootuks erinev, kuid probleemid hetkel üsna sarnased.

"Meil on lootus, et me selle suurema augu saame üle elada. Kui toetused ei tuleks, siis oleks meile krahh. Aga kindlasti on meil mingid kulud, mida ei toetata - majasid tuleb kütta, tuled peavad kuskil põlema ja ventilatsioon pea töötama," sõnas Siigur-restoranide peremees Martti Siimann.

Lisaks palgakuludele jäävad püsikulud viie restorani peale 50 000 ja 100 000 vahele kuus, sõltuvalt sellest, kuidas rendileandjatega kokkuleppele saadakse. Tagasi tuleb osta ka juba aastavahetuse üritusele müüdud piletid. Ometi Siimann valitsuse peale väga kuri ei ole.

"Ajastus oli nagu ta oli, et siin veel aastavahetuse asjad, aga mingis mõttes ma saan täiesti aru," sõnas Siimann.

Sarnaselt kõigile Tallinna kultuuriasutustele, jäävad ka Rahvusooperi koridorid järgmisest nädalast tühjaks. Teater on valmis tagasi ostma 20 etenduse piletid.

Rahvusooper Estonia peadirektori kohusetäitja Taivo Pahmann ütles, et kahtlemata jätab see väga suure jälje, sest Estonia eelarvest suure osa moodustab piletitulu.

Vene Teatri direktori, Etendusasutuste liidu juhi Margus Allikmaa sõnul panevad piirangud rahalise põntsu. "See on täiesti selge. Suures skaalas on rahaline kaotus umbes 30 000 - 40 000."

Allikmaa loodab, et valitsus kompenseerib teatritele osaliselt saamata jäänud tulu. Kuigi teadaolevalt ei ole teatritest alguse saanud ainsatki koroonakollet, möönab Allikmaa, et viiruse levikut võib olla raske kontrollida teatri puhvetis või garderoobis. Rääkimata bussist või trammist, millega teatrisse tullakse.

"Mina ei saa öelda, et see oleks valesti või kergekäeliselt tehtud ja ikkagi oleks tulnud hoida teatrid lahti. Kuskil tuleb viiruse levikule järsk piir panna ja öelda, et teatrid on see ainus koht, kus viirus kunagi levima ei hakka, sellisel väljaütlemisel ei oleks suurt põhjendust või alust," lisas Allikmaa.

Elina Nechayeva saab napilt anda oma pühadeturnee viimase kontserdi Kaarli kirikus kui kultuurielu pealinnas kinni keeratakse. Võrreldes aastataguse jõulutuuriga on piletimüük pea kümme korda kasinam, tõdeb lauljatar, sest inimesed on ettevaatlikud.

"Inimeste käitumine on tõesti väga hea - ühtegi köhatust ei ole ma kontserdi ajal kuulnud. Kõik tulevad väga tervena, maskid näos, hoiavad distantsi," ütles Nechayeva.

"Minu jaoks on väga oluline olla laval sellisel raskel ajal, sest need inimesed, kes tulevad kontserdile, siis vähemalt hetkeks on nende elu rõõmsameelsem, täis kaunist muusikat ja see teadmine on minu jaoks kõige tähtsam," lisas Nechayeva.

Tallinna ühes suuremas muuseumis, Lennusadama angaarides on pea 100 000 kuupmeetrit hästi ventileeritud õhku ja üksildane allveelaev Lembitu. Järgmisel aastal tuleb lihtsalt tublim olla, ütleb meremuuseumi juht Urmas Dresen.

"Hetkel veel, kui see piirdub kõik jaanuari keskpaigani, siis ma väga suureks alarmiks veel põhjust ei näe. Kui tuleb veel kolm kuud, siis see asi enam nii kerge ei ole. Aga meremuuseum hoiab oma nina vee peal ikka edasi," märkis Dresen.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: