Kõige järsemalt on kasvanud 30-39-aastaste koroonahaigete arv: kui novembri lõpus oli sellest vanuserühmast haiglas neli inimest, siis kuu hiljem 19, mis teeb kasvuks 375 protsenti, selgub terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini esitatud andmetest.

Kui novembri lõpus ei olnud koroonaga haiglas ühtegi kuni 29-aastast inimest, siis detsembri lõpus oli haiglas kaks kuni 9-aastast last, üks 10-19-aastaste vanuserühmast ning seitse 20-29-aastaste vanuserühmast.

Üle 90-aastaste vanuserühmas suurenes haiglassetoodud koroonahaigete arv kaheksalt 23-le (kasv 188 protsenti), 70-70-aastaste grupis kasvas haiglas viibivate COVID-patsientide arv 41-lt 110-le (kasv 168 protsenti).

Vanuserühmas 80-89-aastased oli novembri lõpus koroonaviirusega haiglas 44 inimest, nüüd 104, mis teeb ühe kuu kasvuks 136 protsenti. 60-69-aastaste hulgas suurenes haiglas viibivate koroonapatsientide hulk 90 protsenti: 52-lt novembri lõpus 99-le detsembri lõpus. 40-49-aastaste seas oli kuine kasv 38 protsenti, koroonapatsientide arv kasvas 13-lt detsembri lõpuks 18-le.

Ühe võrra vähenes 50-59-aastaste koroonapatsientide arv, detsembri lõpus oli sellest vanuserühmast haiglas 27 inimest.

Kui võrrelda novembri lõpus ja detsembri lõpus haiglas viibijate vanuserühmade osakaalusid, siis suurimad muutused toimusid nooremates vanuserühmades.
Rohkem kui kolmveerand haiglate koroonapatsientidest on siiski vanemad kui 60-aastased: 60-69-aastased moodustavad patsientide koguarvust detsembri lõpus 24 protsenti, 70-79-aastased 27 protsenti, 80-89-aastased 25 ja üle 90-aastased kuus protsenti.