Siim Kallas: Suurbritanniast saab üks paljudest kolmandatest riikidest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Siim Kallas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Boris Johnsoni meeskond hõiskab, et leping tagab briti kaupadele tolli- ja kvoodivaba pääsu Euroopa turule. Tollid ja kvoodid on mineviku turupiiramise vahendid. Praegu eksisteerib lugematu hulk uusi piiranguid, mille ületamine saab olema tõsine katsumus, kirjutab Siim Kallas.

Brittide Euroopast lahkumise ajalugu on pikk. See algas 1940. aastail, kui Suurbritannia valitsus eesotsas leiborist Clement Attleega loobus osalemisest sõjajärgse Euroopa ülesehitamises. Suurbritanniast, ühest kolmest võitjariigist, oleks võinud saada Euroopa juht, sest Saksamaa ja Prantsusmaa olid ju pikali maas.

Selleks ajaks oli Suurbritannia kaotanud oma positsiooni maailmas, maailma valuutaks sai USA dollar, USA sundis brittide hiigelsuure sõjavõla tõttu avama impeeriumi turu, mistõttu kaotas Suurbritannia suure eelise. Kui britid oleksid näinud uue Euroopa loomises ja selle juhtimises uut avangut, oleks meil nüüd olnud hoopis teistsugune Euroopa Liit. Kas parem? Igatahes Suurbritanniale küll.

1955. aastal ütles üks minister mandri-eurooplastele: "Te ei suuda kokku leppida; kui lepite kokku, siis ei suuda te ratifitseerida; kui suudate ratifitseerida, siis ei suuda te ellu viia."

1963. aastaks oli Briti valitsus jõudnud veendumusele, et nad on eksinud. Motiiviks Euroopa ühisturuga liitumiseks oli – ei tohi lubada, et reeglid, mis reguleerivad brittide jaoks elutähtsat kaubandust ja muid majandusharusid, kehtestatakse ilma brittide osalemiseta.

Jätke see mõte meelde!

Lennuohutuses eksisteerib väga suur hulk standardeid, reegleid, norme. Need kehtestatakse kahe asutuse koostöös – Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennundusadministratsiooni (FAA) ja Euroopa Lennuohutuse Agentuuri (EASA) poolt.

Suurbritannia osales EASA liikmena normide kujundamisel. Nüüd jääb neile kohustus kehtestatud normidest kinni pidada. Ja muide, lennuohutuse norme järgitakse karmilt. See on vaid üks näide.

Boris Johnsoni meeskond hõiskab, et leping tagab briti kaupadele tolli- ja kvoodivaba pääsu Euroopa turule. Tollid ja kvoodid on mineviku turupiiramise vahendid. Praegu eksisteerib lugematu hulk uusi piiranguid, mille ületamine saab olema tõsine katsumus. Briti tooted peavad vastama Euroopa standarditele (toiduohutus, keskkonnanõuded jne). Need on maailma kõige kõrgemad ja nende väljatöötamisel Suurbritannia ei osale.

Kolmandate riikide, milleks saab ka Suurbritannia, kaubad peavad läbima hulga bürokraatlikke takistusi, et tõestada, et nad vastavad Euroopa standarditele. Lugesin ühte arvamust soliidselt briti autorilt, kes väidab, et Euroopa turg praktiliselt suleti Suurbritannia jaoks. Saatan on peidus detailides, või ehk – standardites.

Teatavasti on väliskaubandus Euroopa Liidu ainupädevuses. Britid kiitlevad, kuidas nad nüüd hakkavad sõlmima soodsaid kaubanduslepinguid, kui Euroopa Liit neid ei sega. Euroopa Komisjoni asepresidendina viisin lõpule läbirääkimised USA-ga lennundusleppe üle. Ameeriklased ei kingi kellelegi isegi kirjaklambrit, mis lepingu teksti koos hoiab.

Ameerika läbirääkijate seljataga on ülivõimsad huviorganisatsioonid, mis jälgivad läbirääkijate iga sammu. Kui sa esindad ühte kolmest majandushiiglasest (USA, Hiina, Euroopa Liit), siis peetakse läbirääkimisi võrdsete vahel. Teistele surutakse lihtsalt oma tahe peale.

1200 lehekülge lepingut ja lisaks veel muid protokolle ja muud. Et sellele hinnangut anda, on kasulik meenutada, mida ütles Euroopa läbirääkija Michel Barnier mõned aastad tagasi: "Saage ometi aru –lahkuvad britid. Euroopa Liit ei lähe mitte kusagile. See ei ole mitte kahepoolne leping kahe võrdse osapoole vahel, see on kokkulepe Ühendkuningriigi lahkumise üksikasjades."

On üks aspekt, mille üle läbi ei räägitud, mis polnud läbirääkimiste küsimus.

See on küsimus Suurbritannia Ühendkuningriigi positsioonist maailmas. 19. sajandil valitses see riik maailma. 20. sajandil lakkas Suurbritannia kui suurriik olemast. Aga ta on üks ÜRO Julgeolekunõukogu viiest alalisest liikmest. Ja tal on aatomipomm.

Euroopa Liit on üks kolmest majandushiiglasest, mis pole üldse enam ka välispoliitiline kääbus, nagu liitu vanasti kutsuti. Suurbritannia osales selle hiiglase poliitika kujundamisel, ja muide väga mõjukalt. Nüüd tehakse otsused ilma temata. Kas jätsite meelde, miks Suurbritannia tahtis 1960. aastatel Euroopa ühisturuga liituda? Suurbritanniast saab pärast 30. detsembrit üks kolmandatest riikidest, milliseid on palju.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: