Eesti kiitis heaks EL-i ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete leppe

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Briti peaminister Boris Johnson. Autor/allikas: SCANPIX / SIPA

Eesti andis teisipäeval oma heakskiidu Euroopa Liidu ning Ühendkuningriigi tulevaste suhete lepingule, kui selle allkirjastamist toetas valitsus ja hiljem ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK). Riikide heakskiitu oodatakse teisipäeval kella neljaks, et 24. detsembril kokku lepitud dokumendid kolmapäeval EL-i ja Briti juhtide allkirjad saaks.

"Keerulised läbirääkimised lõppesid kokkuleppega, mis tagab Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheliste tihedate partnerlussuhete jätkumise väga paljudes valdkondades," ütles peaminister Jüri Ratas pressiteate vahendusel.

Ta rõhutas, et Eestile on oluline lähedase suhte ja mitmekülgse koostöö säilitamine brittidega. "Ühendkuningriik on ja jääb Eesti lähedaseks partneriks, sõbraks ja liitlaseks nii Euroopas, NATO-s kui ka kahepoolsetes suhetes. Lepingu kõige suurem väärtus Eesti jaoks on vabakaubanduse ja teenuste kaubanduse jätkumine, sealhulgas digikaubandus, aga ka sotsiaalkaitset, transpordiühendusi, õiguskorda ja justiitskoostööd ning andmevahetust puudutavad kokkulepped," lisas peaminister.

"Kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimine on kauaoodatud ja positiivne tulemus, mis sai täna ka Eesti valitsuse heakskiidu. Eesti ja ELi eesmärk oli saavutada võimalikult laiaulatuslik kokkulepe, et kindlustada pikaajalised, tugevad ja lähedased suhted Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel," ütles välisminister Urmas Reinsalu pressiteates.

Tema kinnitusel on Eesti põhihuvid läbirääkimistel saavutatud, sealhulgas üldjuhul kvootide- ja tariifidevaba kaubavahetus, vastastikune turule juurdepääs ja võrdsed konkurentsitingimused. "Eesti peab oluliseks ka jätkuvalt tihedaid ja lähedasi kahepoolseid suhteid Ühendkuningriigiga, mis rajanevad ühistel väärtustel ja hõlmavad paljusid eluvaldkondi. Meie ajaloolisi koostöösidemeid kinnitab ka jaanuaris täituv Eesti ja Ühendkuningriigi diplomaatiliste suhete aastasada," märkis Reinsalu.

Alates 1. jaanuarist lõppeb Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üleminekuperiood ja Ühendkuningriik muutub ELi jaoks kolmandaks riigiks, lahkudes nii siseturult kui tolliliidust. Praktikas tähendab see muuhulgas, et Euroopa Liidu neli vabadust Ühendkuningriigi suhtes enam ei kehti. Teisisõnu lõppeb isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine, mis toob kaasa tollirežiimi rakendumise ja vajaduse taotleda pikaajaliseks viibimiseks elamis- või tööluba vastavalt liikmesriigi või Ühendkuningriigi seadustele.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi Mailis Repsi sõnul toetas ELAK leppe heakskiitmist, kuigi mõningaid selgitsi paliti arutelu maksu ja e-kaubanduse küsimustes. Komisjoni liige Siim Kallas olevat tõstatanud ka arbitraaži teema.

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepinguga kaasnevad ka salastatud teabe vahetamise ja kaitse leping ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise koostööleping, mille peaks juhul, kui kõik EL-i riigid teisipäeva pärastlõunaks nendega nõustuvad, kolmapäeval allkirjastama Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ning Briti valitsuse poolt peaminister Boris Johnson.

Pärast ingliskeelsete lepete tekstide avaldamist EL-i teatajas neljapäeval 31. detsembril saavad need 1. jaanuaril kehtima hakata. Lepingute esialgne ajutine kohaldamine kestab kuni 28. veebruarini, mille jooksul peab need heaks kiitma ka Euroopa Parlament.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: