Venekeelsete kõrgema nakatumise põhjused peituvad majanduses ja elustiilis

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaubanduskeskuse töötajad. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Keskmisest suurema venekeelse elanikkonnaga Ida-Virumaa ja Tallinna kõrgemate nakatumisnäitajate üheks põhjuseks võib olla mitte-eestlaste sotsiaalmajanduslik seisund - neil on madalamad sissetulekud ja kaugtööd mittevõimaldavad ametid, leiab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Ida-Virumaa puhul peab arvestama eelkõige sellega, et tegemist on piirkonnaga, kus tööhõive struktuur - teenindus ja suured tööstusettevõtted, kus peab olema tagatud ööpäevaringne toimimine - kitsendab kaugtöö võimalusi. Sissetulekute tase toob koroonakriisi puhul esikohale majanduslikud mured. Seetõttu võib juhtuda, et seal käiakse kergemate haigussümptomitega rohkem tööl või nõuab tööandja inimestelt tööl käimist, kuni töötaja diagnoos või lähikontaktsus on ametlikult kinnitatud," ütles valitsuse meedianõunik Jevgenia Värä.

"Lasnamäe puhul pole meil võimalik nii täpsele statistikale toetuda, sest selle kohta pole meie regulaarses küsitluses eraldi lisavalimit, aga loogika ütleb, et seal on haiguse kiire leviku põhjused paljuski sarnased," tõdes Värä. "Lisaks kergete haigussümptomitega tööl käimisele võivad majanduslikud mured tingida teisigi erinevusi käitumises - näiteks käiakse rohkem kaubanduskeskustes selle asemel, et tellida toitu koju. Rahvastiku tihedus on ka suhteliselt kõrge, seetõttu on keerulisem vältida kontakti, näiteks peab ka posti teel tellitud kauba kättesaamiseks pakiautomaadi juures järgekorras seisma," selgitas ta.

Olukorda võib siiski leevendada see, et alates järgmise aasta algusest kompenseeritakse haiguslehte juba teisest haiguspäevast, mis peaks võimaldama madalapalgalistel inimestel väiksemate kaotustega koju jääda, lisas Värä.

"Kuid jätkuvalt peab rõhutama, et tööandja vastutustundlik käitumine, oma töötajate tervise kaitsmine ja töötajate kaugtööle lubamine alati, kui see on vähegi võimalik, jääb ülioluliseks haiguse leviku pidurdamisel. Samuti on Ida-Virumaal probleemiks elanikkonna kõrgem keskmine vanus, mis peegeldub tervishoiu süsteemi suuremas koormuses, sest eakatel areneb haigus raskemini kui noortel," ütles Värä.

Raik: narvakad elavad rohkem lähestikku

Samu põhjuseid suurema nakatumise taga tõi välja ka Narva linnapea Katri Raik. Lisaks juhtis ta tähelepanu, et Narvas ei ole sisuliselt eramaju ning kortermajades on inimesed üksteisele lähemal ja puutuvad omavahel tihedamini kokku.

"Teiseks on siinsete inimeste elustiil rohkem kogukondlik, mis hõlmab suuremat perekonda ja on enam orienteeritud lähedaste ringile. Kindlasti ei küsi koroona rahvust ega sugu, aga siin on inimeste eluviis teistsugune," rääkis Raik neljapäeval ERR-ile.

Ta lisas, et mitmed piirkonna ettevõtja on kurtnud, et ehkki nad ostavad oma töötajatele kaitsevahendeid, siis töötajad ei kasuta neid. Raigi hinnangul on piirkonnas ohutunnet vähe, kuna kevadise koroonalaine ajal läks Ida-Virumaal suhteliselt hästi ja inimestel kadus hirm ära.

Ida-Virumaa kõrgemat nakatumist on sealsete inimeste erinevate töövõimaluste ja madalamate sissetulekutega seletanud ka Keskerakonna Narva piirkonna juht, Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom.

Uuring: eestlaste ja venelaste käitumine on sama, aga võimalused erinevad

Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellimusel detsembri keskel läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluse 20. laine näitas, et mitte-eestlaste võimalused kaugtööd teha on kaks korda väiksemad kui eestlastel - vastavalt 15 protsenti ja 31 protsenti.

Samas üritusi ja koosviibimisi välditakse võrdselt - mõlema rahvusrüha puhul on see näitaja 68 protsenti ning umbes samal tasemel on ka hügieenireeglite järgimine. Maski kantakse eri rahvusrühmades samuti praktiliselt võrdsel määral - eestlased 90 protsenti ja teisest rahvusest elanikud 87 protsenti.

Samas tunnetab koroonaviiruse mõju oma sissetulekutele 40 protsenti eestlasi ja 54 protsenti muust rahvusest inimesi. 29 protsenti muust rahvusest inimesi tunnevad, et neil on raske või väga raske majanduslikult hakkama saada, eestlastest on selliseid 18 protsenti. Kirde-Eestis on see protsent kõige kõrgem - 31 protsenti.

Terviseameti koroonakaardi neljapäevaste andmete kohaselt oli Eesti keskmine koroonaviirusega nakatumine 601 inimest kahe nädala jooksul 100 000 elaniku kohta, Ida-Virumaal oli sama näitaja 993 ja Harjumaal 779. Tallinnas on kõrgeima nakatumise tasemega Lasnamäe linnaosa, kus elab pisut üle veerandi linna elanikest, aga nakatunuid ligi kolmandik Tallinnas registreeritud nakatunute koguarvust.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: