"Minu hinnangul vaktsineerimisega tuleb olla küll paindlik, aga alati peab arvestama sellega, et see on tervishoiuteenus ja tervishoiuteenusele kehtivad omad nõuded. Ja selles suhtes siin järeleandmisi vaktsineerimise ohutuse osas ei tohi teha," ütles Kadai ERR-ile.

Kadai sõnul teeb vaktsineerimise korralduslikult keerukaks asjaolu, et vaktsiin tuleb ära kasutada umbes viis päeva pärast selle hoiustamiseks mõeldud külmikust välja võtmist. Sellest võibki Kadai sõnul olla tingitud teatud toppamine vaktsineerimisel.

"See võib olla keerukas raviasutustele korraldada nii, et ei läheks raisku vaktsiini. Kui eraldatakse näiteks raviasutusele 100 annust, siis tuleb läbi mõelda, et kõik need inimesed panna ajagraafikusse, et nad tuleksid selle nädala jooksul vaktsineerima," sõnas Kadai.

"On tulnud ka üleskutsed, et Eesti oleks võinud vaktsiini osta ilma Euroopa ravimiameti müügiloata ja ise seda tunnustada. Ma arvan, et need oleks liialt suured riskid. Samuti on ka üleskutsed, et vaktsineerime sarnaselt nagu täna käib koroonaviiruse testimine - kuskil tänaval telkides, et inimene sõidab autoga sisse, tehakse vaktsiinisüst ja ta sõidab autoga edasi. See ei ole mõistlik. Vaktsineerimine on tervishoiuteenus, mille sisse kuulub ka patsiendi nõustamine, ohutu vaktsiini manustamine, selle teenuse dokumenteerimine ja ka patsiendi jälgimine vähemalt 15 minutit peale vaktsineerimist," rääkis Kadai.

Riskirühmad tuleks vaktsineerida samaaegselt

Kadai sõnul võiks aga riskirühmasid vaktsineerida samaaegselt.

"Me ei peaks planeerima vaktsineerimist, niimoodi et me alustame järgmise riskirühma vaktsineerimist ales siis, kui kogu esimene riskirühm on ilusti ja korrektselt ära vaktsineeritud. Sellist viivitust ei ole mõtet tekitada," sõnas ta.

Kadai sõnul on kõige keerulisem olukord viirusega haiglate tasandil ja ka hoolekandeasutustes.

"Kui haigestumine hoolekandeasutuses juba on, siis see tähendab, et meil on kümned haigestunud korraga ja nad kõik on enamjaolt ka automaatselt riskirühma haigestunud, mis tähendab, et suurema tõenäosusega just need inimesed satuvad ka haiglaravile ja annavad haiglatele koormust," lausus Kadai lisades, et esimesel võimalusel tuleks alustada vaktsineerimist ka hoolekandeasutustes.

Riskirühmadest poolte vaktsineerimine on juba hea tulemus

Kadai sõnul võib pidada heaks tulemuseks seda, kui tervishoiutöötajate, hoolekandeasutuste elanike ja teiste riskirühmade seas on vaktsineeritud pooled inimesed.

"Kui me saame riskirühmade hulgas juba kasvõi 50 protsenti vaktsineeritud, siis tegelikult oluliselt selle haiguse haiguskoormus juba langeb. Ja natukene saame hakata minema ka normaalsesse elurütmi," ütles Kadai.

See, et vaktsineeritud saavad kõik riskirühmade inimesed, ei ole Kadai sõnul tõenäoline.

Kadai tõi välja ka asjaolu, et inimeste riskitaju ja vaktsineerimise huvi muutub, kui olukord normaliseerub.

Kadai sõnul oleks aga siiski mõistlik koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest ka pärast vaktsiinide tulekut koroonaviirus maailmast ei kao.

"Mina olen üsna veendunud, et see viirusnakkus ei kao mitte kuskile ära vaktsiiniga või ilma vaktsiinita. See viirus jääb ringlusesse. Ka vaktsineerimisega ei ole võimalik seda viirusnakkust välja juurida. Jah, kui epidemioloogilise olukord paraneb, siis loomulikult risk haigestuda on küll väiksem, aga see ei muutu olematuks. Nii et vaktsineerida on ikkagi mõistlik," kommenteeris Kadai.