Ratas: meie soov on vaktsineerida kiiremini

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jüri Ratas. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Peaminister Jüri Ratas (KE) kinnitas ERR-ile, et valitsusel on soov, et koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis toimuks kiiremini, samas märkis ta, et riik on suutnud vaktsineerida, vaktsiini logistikat korraldada ja seda hoiustada päris hästi.

Kuidas olete rahul praeguse vaktsineerimise tempoga Eestis?

Kindlasti ühelt poolt see lootus, mis oli eelmise aasta lõpus, kui Euroopa Liit pidas läbirääkimisi ja tuli väga tugevalt pilti Pfizer, oli ju ootus, et Pfizeri tarned on kiiremad, on suuremas koguses. Nagu me näeme, on täna tarneraskused. Kas ma olen rahul? Kindlasti ma ei saa sellega rahul olla, aga tänased uudised ütlevad, et järgmine Pfizeri tarne peaks jõudma täna Eestisse.

Kui vaadata seda, et kui palju siis Eesti on suutnud vaktsineerida, siis nagu me ikka võrdleme Euroopa Liidu teiste riikidega, siis Eesti on täna elanike arvu järgi vaadates suutnud seda vaktsineerimist, logistikat ja vaktsiinide hoidmist korraldada päris hästi. Aga loomulikult meie soov on vaktsineerida kiiremini.

Arvestades asjaolu, et riigis on umbes 10 000 vaktsiini, millest on võimalik, et saab isegi 12 000 vaktsiinidoosi, siis kas tegelikult oleks võinud praeguseks olla vaktsineeritud oluliselt rohkem inimesi kui praegune paar tuhat?

Loomulikult see ootus oli suurem, aga see ootus oli terves Euroopa Liidus suurem. Nagu on teada, siis kogu Euroopa Liidu 27 riiki käivad vaktsiinide hankimisel ühte jalga, seda tehakse üheskoos, ei tehta selliseid kahepoolseid lepinguid. Kui see nii oleks, siis ma arvan, et see võimalus vaktsiine saada võiks veel väiksem olla kui ta täna on.

Loomulikult on oluline, et meil ka uued vaktsiini kandidaadid saaksid müügiloa ja on lootus, et Moderna võib ka lähipäevadel müügiloa saada, mis peaks samuti andma vaktsiinikoguseid meile juurde. Aga me peame ikkagi lähtuma sellest, et vaktsineerimise eesmärk on kaitsta esmajoones riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt. Loomulikult ennetada ja vähendada Covid-19 põhjustatud haigust ja loomulikult vähendada ka surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile, majandusele ja kindlustada ühiskonnaelu võimalikult normaalne toimimine.

Aga miks ei ole olemasolevad vaktsiinid juba ära kasutatud?

Me oleme vaktsineerimise koolitusega tegelenud ju põhimõtteliselt koheselt kui vaktsiinid Eestisse jõudsid. Eelmise aasta lõpus toimus sadade inimeste koolitus. See on andnud tegelikult just selle võimaluse, et Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes elanike arvu järgi on Eesti suutnud vaktsineerimist alustada nii kiires tempos kui see on võimalik. Aga kui me räägime kogustest, siis loomulikult, meie soov on täna ka ju see, et saada lisa vaktsiinidoose. Selleks on valitsus oma otsuse teinud, need volitused sotsiaalministrile andnud. Teatavasti Pfizer täna räägib läbi Euroopa Komisjoniga lisakogustest ja siin on samuti Eesti küsinud lisavaktsiine juurde.

Kuidas on sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) saanud hakkama vaktsiinide hankimisega Eestisse ja vaktsineerimiste korraldamisega riigis?

Ma arvan, et Tanel Kiik on andnud iga tund endast parima koos oma meeskonnaga sotsiaalministeeriumis ja oma ametitega, et vaktsiinid oleksid Eestis olemas. Aga mitte ainult. Et nad oleksid nii nagu regulatsioon ette näeb hoiustatud, et inimesed oleksid koolitatud. Tema pühendumus tööle on kindlasti väga kõrge ja ma hindan seda.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: