Riikidel läheb vaktsineerimise võidujooksus väga erinevalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX /ZUMAPRESS.com

Uue aasta ehk suurim väljakutse on vaktsineerida ära arvestatav osa maailma elanikest, et saada võitu meie elu halvanud pandeemiast. Praegu juhib vaktsineerimise võidujooksu Iisrael, eurooplased muretsevad vaktsineerimise aeglase tempo pärast, paljude maailma riikideni jõuavad vaktsiinid aga alles mõne aja pärast.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu sai uue aasta esimesel päeval poseerida mehe kõrval, kellega täitus miljoni vaktsineeritu piir. Iga kaheksas Iisraeli elanik on praeguseks vaktsineeritud.

"Miljon inimest Iisraelis, me lööme kõiki rekordeid. Me ostsime miljoneid vaktsiinidoose, me oleme ees kogu maailmast ja nüüd oleme me kõigist ees olnud ka oma suurepärase meditsiinisüsteemiga. Me liigume edasi suure kiirusega, et vaktsineerida kogu elanikkond," ütles Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu.

Iisraeli edu põhjustena on toodud välja riigi väiksust ja kõrgel tasemel organiseeritust ning seda, et kõik elanikud peavad olema mõnes tervisekeskuses nii-öelda arvel. Samas on suure vaktsiinikoguse kiire riikijõudmise taga kindlasti aegsasti sõlmitud lepingud ja kinnitamata andmetel ka ülemaksmine. Iisraeli ajakirjanduse andmeil on edu juba kätte maksma hakanud ja uued tarned takerdunud, sest teised riigid on vaktsiinitootjale hakanud Iisraeli eelistamist ette heitma.

Vähe ja liiga aeglaselt - nii kõlab kriitika Euroopa vaktsiinihanke aadressil. Euroopa Komisjon on ühishanke ja eellepingutega taganud liikmesriikidele võimaluse osta kaks miljardit vaktsiinidoosi kuuelt tootjalt. Probleemiks on aga kujunenud see, et praeguseks edukaimate Pfizeri/BioNTechi ja Moderna lepingud ei olnud nii suured ega kiired kui võinuksid.

Hiljuti avalikuks tulnud dokumendi järgi võinuks Euroopa Liit kindlustada suvel 500 miljonit Pfizeri/BioNTechi doosi, selle lükkas Euroopa Komisjon aga tagasi ja hilisema kokkuleppega on tagatud oluliselt vähem ehk 200 miljonit doosi, pluss veel sada, mille ajakava tuleb täiendavalt kokku leppida.

"Meie vaktsiiniportfell on kokku pandud suure ebakindluse ajal. Ettevõtetega läbirääkimise ajal puudus igasugune kindlus, et mõni neist vaktsiinidest jõuab Euroopa Ravimiameti tunnustuseni kui ohutu ja tõhus. Nii et me tegutsesime olulise ebakindluse kontekstis. Peamine filosoofia oli kokku panna mitmekesine portfell," selgitas toonaseid otsuseid Euroopa Komisjoni kõneisik Stefan De Keersmaecker.

"Augustis ja septembris oli Saksamaa praktiliselt ainus riik, kes soovis Pfizeri/BioNTechi vaktsiini osta suures mahus. 300 miljonit doosi on arvestatav kogus, aga me oleksime tahtnud osta rohkem. Aga sel hetkel ei olnud liikmesriikidel suuremat nõudlust, see tekkis alles hiljem. Ma kirjeldan olukorda, et oleks selge, et ainult mõne riigi, sealhulgas Saksamaa pühendumise tõttu on meil Pfizeri/BioNTechi leping üldse olemas," selgitas Saksamaa tervishoiuminister Jens Spahn.

Mõned riigid on asunud võimaluste piires vaktsiinidoose ise juurde ostma. Samuti otsitakse kõiki võimalusi tootmismahtude kasvatamiseks. Omaette teemaks on kujunenud vaktsineerimise kiirus.

Samal ajal alustanud Euroopa riikidest on näiteks Saksamaa jõudnud juba sadade tuhandete vaktsineerituteni, naaberriik Prantsusmaa esialgu vaid sadadeni. Prantsusmaa on põhjendanud oma aeglust alustamisega eakatest inimestest, kelleni jõudmine on osutunud keerukaks. Ühtlasi on Prantsusmaal arvestataval määral vaktsiiniskepsist.

"Nad tunnevad end ka nagu katsejänesed ehk teisisõnu see on uus asi ja meie oleme nagu katsejänesed. Siis me seletame neile, et te ei ole seda ja et uuringutes on osalenud 43 000 inimest," kirjeldas Prantsuse arst dr Monica Le Blevlec.

Euroopa ja lääneriigid laiemalt ei ole muidugi ainsad, kes vaktsineerivad ja vaktsiine toodavad. Venemaa ja Hiina on alustanud kodumaiste toodetega oma rahva vaktsineerimist, aga mitte ainult. Hiina vaktsiini on ostnud näiteks Türgi ja Brasiilia, Venemaa Sputnikut Argentiina ja Alžeeria. Oma vaktsiini väljatöötamisest on teada andnud ka Iraan. Need vaktsiinid ei pruugi olla halvad, aga Euroopal puudub näiteks Venemaa Sptuniku kohta lihtsalt info. Müügiluba anti Venemaal oma vaktsiinile vaid pärast mõnekümne inimese peal katsetamist.

"Nad ise on väitnud et see vaktsiin on 92-protsendiliselt tõhus, mis on väga hea näitaja, aga see on arendja pressiteade, midagi täpsemat andmete põhjal me ei oska öelda. Ega see ei tähenda, et need ei võiks meil ja Euroopa Liidus kasutusse jõuda. Kui nad soovivad seda, siis nad peavad samasuguse protseduuri läbima, nagu kõik teised: müügiloa taotluse esitama Euroopa Ravimiametile ja kui see on kõigile standarditele vastav, siis ei välista miski, et ta võib saada ka müügiloa. Selles mõttes ma ei eristaks neid teistest kuidagi halvemaks," kommenteeris ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.

Esialgu on vaktsineerimine siiski jõuka maailma rõõm. Pandeemia ei lõppe aga enne, kui teatud määral muutub vaktsiin kättesaadavaks üle maailma ka vaestele riikidele. Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel on selleks tarbeks loodud COVAX-i meede, mida on toetanud ka Eesti. Eesmärk on aasta lõpuks teha selle abil kättesaadavaks kaks miljardit vaktsiinidoosi. Selleks on puudu veel palju raha, samuti oleks mitmel pool vaja lihtsamaid lahendusi.

"Peab arvestama ka eri riikide võtmekohtadega. Üks asi on, et meil on vaktsiinid kättesaadavad, aga vaktsiinid peavad jõudma ka inimesteni ja erinevad tehnoloogiad nõuavad logistika osas erinevaid nõudeid, mida kõikides riikides on keeruline tagada. Sellepärast on vaja, et neid vaktsiine, mida jaotatakse ja mis on kättesaadavad, oleks rohkem ja neid oleks eriilmelisi, mis kõik ei vajaks väga rangeid külmaahelaid, et see ikkagi jõuaks kõikidesse riikidesse," selgitas Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esindaja Krisina Köhler.

Näiteks toob Köhler veel, et abi oleks sellisest vaktsiinist, mis eeldaks kahe doosi asemel üht. Saksa piloot Samy Kramer joonistas aasta lõpus oma lennukiga Euroopa taevasse lennuradaritele hiiglasliku süstla. Süstla käekäigust sõltub, mida oleks põhjust järgmisel aastavahetusel taevasse joonistada.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: