Euroopa Komisjoni vaktsiinistrateegia saab laialdast kriitikat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hollandis alustati koroonaviiruse vaktsineerimist alles sel kolmapäeval
Hollandis alustati koroonaviiruse vaktsineerimist alles sel kolmapäeval Autor/allikas: SCANPIX/AP

Euroopa riikides on aeglane koroonaviiruse vastane vaktsineerimine tekitanud paanikat. Euroopa Komisjon aga kaitseb oma valikuid ja vaktsineerimisprogrammi.

Euroopa Liidu koroonaviiruse vastast vaktsiinistrateegiat kritiseeritakse ravimite alahangete pärast.

Kõige teravamalt on Euroopa Komisjoni vaktsiinistrateegiat lepingute sõlmimisel kritiseeritud Saksamaal.

Taani valitsus on juba teatanud, et vaktsineerimise kiirendamiseks viivitatakse teise vaktsiiniannuse ajastamisega.

Hollandis alustatakse koroonaviiruse vastast vaktsineerimist alles sel kolmapäeval. Hollandi tervishoiuministri Hugo De Jonge sõnul ootab riik samuti Astra Zeneca vaktsiini heakskiitmist.

"Võib-olla oleks pidanud tegutsema teisiti," teatas De Jonge sel esmaspäeval.

Prantsusmaal kutsus president Emmanuel Macron ministrid erakorralisele kohtumisele, et arutada aeglast koroonaviiruse vastast vaktsineerimist.

Selle nädala alguses põhjendas Euroopa Komisjon aeglast koroonaviiruse vastast vaktsineerimist. 

"Komisjon ei osta vaktsiiniannuseid, vaid on tegutsenud investorina, meie lepingud on rahastanud farmaatsiaettevõtteid, et nad saaksid tootmist ja uurimist kiirendada," teatas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Eric Mamer.

"Oleme alles alustamas, seega on veel liiga vara komisjoni strateegia edukust hinnata," lisas Mamer.

Euroopa Liidu koroonaviiruse vastase vaktsiinistrateegia üks eesmärk on olnud ka Euroopa ravimitootmise ja innovatsiooni toetamine.

"Eesmärk on olla vaktsiinide tootmisel Euroopas iseseisev," ütles EL-i siseturu volinik Thierry Breton.

Euroopa Komisjoni eesmärk oli luua võimalikult ühtne ja terviklik vaktsiiniportfell, millel oleks mitu erinevat ettevõtet ja erinevad vaktsineerimistehnikad.

Euroopa Komisjon sõlmis lepingud eelmise aasta suvel ja siis ei olnud veel teada, millise ravimifirma vaktsiin saab esimesena müügiloa. Paljud eeldasid, et Astra Zeneca vaktsiin on kõigepealt kasutusvalmis.

Euroopa Liidu lepingud on peamiselt ostulepingud ja liikmesriigid peavad kõik tellitud vaktsiinid ka välja ostma. Ainult Sanofi ravimifirmaga sõlmitud ostuleping ei ole siduv.

Euroopa Liit on sõlminud ravimifirmadega lepinguid kahe miljardi vaktsiiniannuse ostmiseks, vajadusel annetatakse ülejäägid kolmanda maailma riikidele.

Saksamaa ravimifirmalt BioNTech on EL tellinud 200 miljonit vaktsiinidoosi ja võimaluse korral saab juurde osta veel 100 miljonit.

USA-s asuva Moderna ravimifirmaga on sõlmitud leping 80 miljoni vaktsiinidoosi ostmiseks ja 80 miljonit on võimalik hiljem veel juurde osta.

USA meediaväljaande Bloombergi teatel peab Euroopa Komisjon BioNTechiga täiendavaid läbirääkimisi 300 miljoni vaktsiinidoosi ostmiseks.

Euroopa ravimiamet (EMA) arutab Moderna vaktsiini heakskiitmist kolmapäeval, Iisraelis sai see heakskiidu teisipäeval. Moderna vaktsiini kättesaadavus on piiratud ja Iisrael loodab esimesi tarneid alles veebruaris.

EMA on alustanud uuringuid ka Astra Zeneca vaktsiini kohta, kuid müügiloa taotlust pole veel laekunud.

Hinnanguliselt maksab Astra Zeneca koroonaviiruse vastane vaktsiinidoos kaks eurot, Pfizer/BioNTechi oma 12 eurot.

Euroopa riigid on alustanud koroonaviiruse vastast vaktsineerimist erineva kiirusega, enamik EL-i riike alustas vaktsineerimist  27. detsembril.

USA-s oli esmaspäevaks koroonaviiruse vastu vaktsineeritud 1,4 protsenti elanikkonnast - 4,7 miljonit inimest, Iisraelis on vaktsineeritud 14 protsenti inimestest.

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: