Eelarve halb, katuserahade jagamine jälk

Kuus aastat rahandusministrina töötanud Ligi rõhutas saates "Otse uudistemajast" valitsuse eelarvepoliitikast rääkides, et Eesti uue aasta eelarve on halvim Euroopa Liidu riikide võrdluses ja meie laenukoormus kasvab kõige kiiremini ning seepärast hääletab ta kindlasti eelarve vastu.

Toomas Sildami küsimusele, kas eelarvet kommenteerides valetab Ligi või peaminister Jüri Ratas, vastas Ligi: "Ratase puhul pole selge, kui palju ta valetab ja kui palju aru ei saa."

Ligi rõhutas, et kuna riigieelarvest moodustavad valdava osa püsikulud, siis valitsuse otsus nii palju laenata on eriti halb. "See on nagu siis, kui pereisa võtab SMS-laenu ja kulutab selle jooksvateks kuludeks," tõdes ta.

Veteranpoliitik tõdes ka, et valitsuse praeguste otsustega on loodud kõik võimalused tulevasteks maksutõusudeks.

Rääkides katuserahadest, tunnistas Ligi, et need võeti 2000ndate keskel kasutusele opositsiooni venitamistaktika ja vastutöötamise ärahoidmiseks. "Siis osteti opositsioon ära. See on opositsiooni tasalülitamine, et nad ei torpedeeriks kunstlikult," ütles ta.

Ligi väitel kehtestati tema rahandusministriks oleks ajal katuserahade jagamisel reeglid, et ei kanditaks raha oma sõpradele-sugulastele ega antaks raha tundmatutele ühendustele, et ei loodaks ebavõrdset olukorda. Praeguseks on tema sõnul neist nõuetest taganetud. "Põhimõtteliselt on see asi jälk," leidis ta.

Ligi tunnistas ka, et riigikogul polegi tegelikult suutlikkust eelarvet põhjalikult muuta, kuna selleks puudub pädevus ja mõnel juhul ka huvi. "Olles ise kuus riigieelarvet kokku pannud, ei saa ma praegu öelda, et käiksin sellest üle," tunnistas ta, viidates, et eelarve koostamine on sadade riigiametnike, mitte mõne üksiku riigikogu liikme töö.

Kaubamärgina eelistaks Reformierakonna partneritena Isamaad ja sotse

Sildami küsimusele, mis hoiab koos praegust Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa valitsust, leidis Ligi, et see on omakasu.
"Kui luike, haugi ja vähki miski ei häiri, siis nad saavadki koos töötada. Kõik antakse teistele andeks," tõdes ta.

Samas tunnistas ta, et ei poolda valitsuse kiiret väljavahetamist, leides, et sellele tuleb anda võimalus, kuna valitsusi kiirelt vahetades kaob rahva usaldus poliitika vastu laiemalt.

Ligi ütles ka, et ei poolda igal võimalusel umbusaldusavaldusi: "Olen andnud nõu, et peate sõnastama, mille vastu konkreetselt olete, mitte üldiselt valitsuse vastu. Olen kujundanud seisukoha, et ei tegele tühiasjadega, vaid peame valima oma lahinguid, olulisi asju."

Küsimusele, milliseid partnereid ta koos Reformierakonnaga koalitsioonis eelistaks, vastas Ligi, et "vana kooli mehena" toetaks ta kaubamärgina ja inimmaterjali poolest kolmikliitu Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. "Aga ega see poleks ka enam endine. Isamaast pole enam palju alles jäänud. Nad on kõik oma põhilised poliitilised seisukohad maha kirjutanud, ära solkinud," lisas Ligi, nimetades riigieelarvet ja katuserahasid.

"Keskerakonna materjal on kindlasti nõrgem ja nende kultuur ajalooliselt palju koledam," tõdes Ligi.

Samas ütles ta, et on pragmaatiline, kuna see on vaik, mille valijad on ette andnud.

Veel teistest parteidest: Eesti 200, SDE, Isamaa

Kommenteerides Eesti 200 üha kasvavat reitingut ja möödumist Isamaast ja rohelistest, pidas Ligi selle põhjuseks seda, et "nad on enam-vähem korralikud inimesed ning neil on rohelistest parem inimmaterjal".

Samas ütles Ligi, et tema jaoks on arusaamatu, miks sotsid oma potentsiaali ära ei kasuta. Ligi hinnangul puudub sotsiaaldemokraatidel tervik, mis oli mõõdukate ajal. Ei ole kedagi, kes neile järelkasvu kasvataks ning seepärast on sotside seas palju kogenematust. "Seal on inimesi, kes tulid valitsusse Ratase ajal ja pole veel saanud riigikogu kogemustki," tõdes ta.

Samas oli Ligi väga kriitiline Isamaa suhtes ega halastanud ka nende sees loodud ühendusele Parempoolsed.

"Isamaas toimub mandumine, mis muud. Parempoolsetel puudub isegi ambitsioon," leidis ta. "Oleks arusaadav, kui nad [parempoolsed] ütleksid, et see valitsuskoalitsioon meile ei sobi," lisas Ligi. Aga hoolimata sellest, et Isamaa riigikogu liikmed Siim Kiisler ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits on teinud mõningast kriitikat oma erakonna suhtes, siis nad ikkagi kinnitavad, et on Isamaa inimesed. Sama ebamäärane on tema hinnangul ka Mihhail Lotman: "Isegi Lotman ütleb, et [Reformierakonna valitsusajal] 17 aastaga tehtu tuleb ära korsitada. Kas tõesti koos EKRE ja Keskerakonnaga?" küsis Ligi.

Kommenteerides endise peaprokuröri Lavly Perlingu asumist Parempoolsete toetajaliikmeks, leidis Ligi, et seda tehti ebaõnnestunult ning ühendus ei suutnud Perlingut piisavalt toetada: "Kui parempoolsed said Lavly Perlingu, siis nad oleksid võinud talle nõu anda. Aga nad ei andnud, ta lasti auklikuks tulistada," tõdes Ligi.

Koolide sulgemisega kaitseme ennast laste arvel

Rääkides võitlusest koroonaviirusega, leidis Ligi, et lahenduseks ei saa olla kogu ühiskonna lukkupanek, vaid tuleb õppida viirusega elama. Samas tunnustab ta valitsuse sügisest tegutsemist viiruse ohjeldamisel, kuigi nad ei oska oma seisukohti ilusti sõnastada. "Hindan, et nad piiravad piirangute kehtestamist, ei soola üle," märkis Ligi.

Küll aga kutsus ta valitsust mitte saatma kooliõpilasi kaugõppele: "Koolide kinnipanek oleks ühiskonnale liiga kõrge hind, see tekitab suure lõhe järgmises põlvkonnas. Niimoodi kaitseme ennast laste hinnaga," rääkis Ligi. "Lapsi purki ei pane, neil on psühholoogiline vajadus suhelda," rõhutas ta ning viitas statistikale, mille kohaselt on kasvanud laste enesetapud ja näiteks söömishäired.

Kommenteerides äsja saabunud teadet, et valitsus siiski otsustas koolid sulgeda, märkis Ligi: "Ma loodan, et nad saavad aru, mida nad tegid. Valitsusel on see õigus, see on uus olukord, aga ühiskonnale kohutav ohver."

Ligi leidis ka, et tervishoiutöötajate kõrval peaks esimeste seas vaktsineerima ka kooliõpetajad.

Rääkides võimalikus abielureferendumist, tõdes ta, et ei poolda eraeluliste, ainult väikesele rühmale oluliste ning ühiskonda lõhestavate ja vähe ette valmistatud küsimuste rahvahääletusele panemist.