Esimese tarnega jõuab Eestisse vaid tuhat doosi Moderna vaktsiini

{{1610101680000 | amCalendar}}
Moderna koroonavaktsiin
Moderna koroonavaktsiin Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Sel nädalal sai Moderna koroonavaktsiin Euroopa Komisjonilt müügiloa. Esimene tarne Moderna vaktsiine jõuab Eestisse järgmisel nädalal, milles sisaldub vaid tuhat doosi, mis tähendab, et sellega saab vaktsineerida 500 inimest.

Esialgne vaktsineerimiskava, mille järgi riskirühmade ja eesliinitöötajate vaktsineerimine peaks algama esimese kvartali jooksul, on koostatud eeldusel, et vaktsiinid saavad müügiloa ja jõuavad tarneteni kiiremini ja suuremas mahus, kui seni on juhtunud. Seetõttu möönab sotsiaalministeerium, et algne vaktsineerimiskava vajab täiendamist, ent seda ei saa uuendada enne, kui pole selge, millises kiiruses ja kogustes vaktsiinitarned Eestisse hakkavad jõudma.

Vaktsineerimiskavas on kirjas, et sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk alustada riskirühmade vaktsineerimist 2021. aasta jaanuaris ning jõuda teises kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida.

Selle nädalaga peaksid vaktsineeritud saama kõik haiglatöötajad ja perearstid, kuid sellega ei saa kogu meditsiinipersonal sugugi veel vaktsineeritud. Nimelt kuuluvad esimeses järjekorras vaktsineeritavate gruppi ka eriarstid, hambaarstid jm meditsiinipersonal. Nende vaktsineerimiseks pole veel vaktsiini jagunud.

Meditsiinipersonali vaktsineerimise kõrvalt algavad järk-järgult vaktsineerimised hooldekodudes ning seejärel riskirühmades (vanurid ja raskete haigustega inimesed). Kuna riskirühma on arvestatud 260 000 inimest, kestab nende vaktsineerimine ilmselt pikalt.

Eesliinitöötajad - seaduse järgi kuuluvad nende hulka elutähtsate teenuste osutajad, nagu nt keskpanga, energeetika- ja sidetöötajad - jõuavad vaktsineerimiseni seejärel. Sotsiaalministeerium on liitnud eesliinitöötajate hulka ka päästjad, politseinikud ja õpetajad, keda seadus eesliinina ei käsitle.

Praeguses olukorras, kus vaktsiinitarneid tilgub väga väheses mahus, hindab ministeerium eesliinitöötajate vaktsineerimist realistlikuks millalgi kevadel ja tunnistab, et praegu pole eesliinitöötajate jaoks veel vaktsiini ette näha.

Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas ERR-ile, et eesliinitöötajate vaktsineerimine sõltub järgmiste müügilubade saamisest.

"Kuni vaktsiini on nii vähe, keskendume tervishoiule ja hoolekandele, kus igal vaktsineerimisel on kõige suurem mõju," ütles Kiik, tuues esile, et 40 protsenti Eesti koroonasurmadest on olnud hooldekoduelanike seas.

"Jaanuari-veebruari jooksul on eesmärk kahe doosiga ära vaktsineerida kõik tervishoiutöötajad, kes soovivad, ja vähemalt ühe doosiga kõik hooldekodud. Tervishoius on siht jõuda veebruari lõpuks teha teine ring peale, mil tekib täielik kaitstus 95 protsendi ulatuses. Hooldekodudega on eesmärk teha vähemalt esimene ring, aga paljudel juhtudel ka teine. Kuna teine doos tuleb sõltuvalt vaktsiinist teha 21 või 28 päeva jooksul pärast esimest vaktsineerimist, siis kõik, kes saavad jaanuaris esimese doosiga vaktsineeritud, peavad saama veebruaris oma teise doosi," selgitas Kiik.

See tähendab, et vara on veel rääkida ka laiema elanikkonna vaktsineerimisest - nende jaoks vaktsiini esialgu ei terenda.

Sotsiaalministeerium täiendab ja avalikustab uue vaktsineerimiskava siis, kui saab Pfizerilt/BioNTechilt ja Modernalt infot planeeritavate tarnete kohta. Seni aga vaktsineeritakse kava alusel inimesi nii, nagu vaktsiini juurde tilgub.

Jaanuaris 2000 doosi Moderna vaktsiini

Sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteeris ERR-ile, et Moderna on lubanud tarnida esimeses kvartalis Eestile 30 000 doosi vaktsiini. Jaanuaris jõuab neist Eestisse aga vaid 2000 doosi - esimese tarnena tuhat doosi järgmisel nädalal. Ülejäänud 28 000 doosi jagunevad veebruari-märtsi vahel enam-vähem võrdselt.

Teises ja kolmandas kvartalis on Moderna lubanud Eestile tarnida kummaski 100 000 doosi vakstiini.

Kuna ka Moderna vaktsiin vajab immuniseerimiseks kaht doosi, tähendab see, et esimese tuhande doosiga saab vaktsineerida vaid 500 inimest. Kuna vaktsiine ristkasutada ei saa - st kui esimene doos on saadud Moderna vaktsiini, peab ka teine doos olema Moderna vaktsiin; sama kehtib Pfizeri/BioNTechi vaktsiini kohta - siis jagatakse doose kohe arvestusega, et vaktsineeritav sellest mõlemad doosid 28-päevase vahega saaks.

"Esialgu peame arvestama 500 inimese vaktsineerimisega, aga kohe, kui on kindlus järgmise tarne kuupäeva osas, st teame, et tarne on reaalselt teele pandud, siis saame kasutada järjest kõiki doose, mis laos on," ütles Kiik.

Lisaks Moderna tuhandele vaktsiinile peaks järgmisel nädalal saabuma Eestisse ka 9750 doosi Pfizeri/BioNTechi vaktsiini. Kiik sõnas, et kui viaalis on nii palju vaktsiini, et sellest õnnestub kaitsepookida viie asemel kuus inimest, siis seda ka tehakse.

Soov osta lisadoose

Eesti on Pfizer/BioNTechilt taotlenud eelostulepingutega 604 000 doosi jagu vaktsiini, nüüd aga on riigil soov taotleda võimalust osta veel 250 000 doosi vaktsiini.

"Need saabuvad küll mõnevõrra hiljem, aga aitavad ehk teise ja kolmanda kvartali väiksemaid tarneid kompenseerida ja riske maandada, kui teised vaktsiinitootjad ei peaks müügiloani jõudma," selgitas Kiik.

Kiige sõnul on ta mõõdukalt optimistlik, et vaktsiinitarned saavad leevendust nii ravimifirmade tootmisvõimuse tõstmisega kui ka uute müügilubade lisandumisega vaktsiinidele jaanuari-veebruari jooksul.

"Kui peaks ennustama, siis järgmise kahe kuu jooksul võiks müügiloani jõuda Astra Zeneca ja Janssen Pharmaceutica. Ka CureVaci vaktsiin jääb loodetavasti esimese kvartali sisse – küsismus on kliiniliste andmete esitamises ja müügiloa taotluse esitamises – need kolm tootjat pole seda veel teinud," täpsustas Kiik.

Ministri sõnul on kahe tootja vaktsiinid hetkel eelhindamise voorus, kuid ametliku müügiloa taotluse esitamiseni peavad nad alles jõudma. CureVac pole ka veel eelhindamiseni jõudnud.

Euroopa Ravimiamet teeb kuus doosi viaalis ametlikuks

Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee soovitab ajakohastada Pfizeri/BioNTechi vaktsiini tooteteavet, kuhu tuleb lisada, et iga vaktsiini viaal sisaldab kuus vaktsiiniannust.

Kuue doosi eraldamiseks ühest viaalist tuleb kadude vähendamiseks kasutada kindlat tüüpi süstlaid, milles nn surnud ruum on väike, kuni 35 mikroliitrit. Kui kasutatakse tavalisi süstlaid ja nõelu, ei pruugi kuuenda annuse viaalist kättesaamine õnnestuda.

Kui pärast viiendat annust ei anna viaali jäänud vaktsiinikogus täielikku annust (0,3 ml) välja, peab tervishoiutöötaja viaali ja selle sisu ära viskama. Täisannuse saamiseks ei tohi mitmesse viaali alles jäänud koguseid liita ja kasutamata jäänud vaktsiin tuleb ära visata kuus tundi pärast selle lahjendamist.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: