Maia Uusküla: mida kujutab endast Moderna COVID-19 vaktsiin?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonavaktsineerimine. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Järjekorras teine COVID-19 vaktsiin sai jaanuari alguses Euroopa Liidus müügiloa. Selle tootjaks on 2011. aastal asutatud USA ettevõte Moderna, mis keskendub uudsete, mRNA tehnoloogial põhinevate ravimite arendamisele. Nagu Pfizer/BioNTechi puhul, sisaldab ka Moderna vaktsiin infot, mille põhjal organism peab kurikuulsa ogavalgu ise valmis tootma, kirjutab Maia Uusküla.

Moderna vaktsiin mRNA-1273 on koroonaviiruse poolt põhjustatud haiguse (COVID-19) vältimiseks mõeldud vaktsiin 18-aastastel ja vanematel inimestel. Vaktsiin ei sisalda viirust ennast ega ole võimeline COVID-19 haigust tekitama.

Selle asemel sisaldab vaktsiin mRNA molekuli, mis annab organismile juhised, kuidas toota ogavalku. Oluline on see seepärast, et ogavalk on koroonaviiruse SARS-CoV-2 pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda.

Kui inimene saab vaktsiini, valmistavad osad keharakud mRNA-l oleva info põhjal mõnda aega ogavalku. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism päriselt viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev mRNA lagundatakse organismis pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul.

Kliiniline uuring kinnitas väga head kaitsevõimet

Moderna vaktsiini kliinilises uuringus osales kokku ligi 30 000 inimest, kes jagati kaheks grupiks: pooltele manustati vaktsiini ja pooltele platseebot (0,9% naatriumkloriidi lahust) ning uuringus osalejad polnud teadlikud, millisesse uuringugruppi nad kuulusid.

Vaktsiini tõhusus arvutati ligikaudu 28 000 inimese andmete põhjal, kes olid vanuses 18-94 aastat ja kellel puudusid tõendid varasema nakkusega kokkupuutumise kohta. Järeldus oli selge: vaktsiin suutis 18-aastaseid ja vanemaid inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta.

Vaktsiini saanutel esines sümptomaatilist COVID-19 haigust 94,1 protsendi võrra vähem kui neil, kes said platseebot (11 haigusjuhtu 14 134 inimese kohta vaktsineeritute hulgas vs 185 haigusjuhtu 14073 kohta platseebot saanute grupis).

Raske infektsiooni vältimisel on vaktsiini efektiivsus sada protsenti (uuringus loeti raskeks haigus, mis vastas järgmistele kriteeriumidele: COVID-19 haigusega seotud kliiniliselt raske süsteemne haigus, hingamispuudulikkus või äge respiratoorne distressi sündroom, šokk, oluline äge neeru-, maksa- või neuroloogiline häire, intensiivravi, surm). Võrdluseks, gripivaktsiinide puhul hinnatakse heaks tõhususeks juba 60–70 protsenti.

Kui kaua vaktsiin COVID-19 haiguse eest kaitseb, ei ole praegu veel teada – ajaliselt on andmeid liiga vähe. Praegu teada olevalt kestab see vähemalt kuus kuud. Et kaitsevõime kestuse kohta rohkem infot saada, jälgitakse uuringus osalenud inimesi igakuiselt.

Kõrvaltoimed on kiired mööduma ja üldjuhul pigem kerged

Moderna vaktsiin manustatakse kahe süstina, tavaliselt õlavarrelihasesse ja 28 päevase vahega.

Nagu ikka, tuleb enne vaktsineerimist veenduda, et inimesel ei oleks allergiaid vaktsiini mõne komponendi suhtes (vaktsiini komponendid on loetletud ravimi infolehe kuuendas osas) ja manustamine peab toimuma hoolika meditsiinilise järelevalve all koos sobiva raviga, juhuks kui tekib allergiline reaktsioon. Kui pärast esimest doosi tekib anafülaktiline reaktsioon, siis teist doosi teha ei tohi.

Uuringus olid Moderna vaktsiini kõige sagedasemad kõrvaltoimed kerged või mõõdukad ja möödusid mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Kõrvaltoimete hulka kuulusid valu ja turse süstekohas, väsimus, külmavärinad, palavik, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine või tundlikkus, peavalu, lihas- ja liigesevalu, iiveldus ja oksendamine. Need tekkisid rohkem kui ühel inimesel kümnest.

Vähem kui ühel inimesel kümnest esines süstekoha punetust, nõgestõbe ja löövet ning vähem kui ühel inimesel sajast esines sügelust süstekohas. Harva, vähem kui ühel juhul tuhandest esines ühe näonärvi ajutist halvatust ja kosmeetilisi täitesüste saanud inimestel esines näo lokaalset turset. Vaktsiini kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, sealhulgas üksikuid anafülaksia juhtumeid.

Nagu kõigi ravimite puhul, nii jälgitakse pidevalt ka COVID-19 vaktsiinide kasutamise andmeid. Vaktsiini kasutamisega kaasnenud oletatavaid kõrvaltoimeid hinnatakse hoolikalt ja vajadusel reageeritakse.

Esimene saadetis Moderna vaktsiini 1200 doosiga jõudis Eestisse 13. jaanuaril. Kokku on Moderna eelostulepinguga Eestile kokkulepitud 234 000 doosi vaktsiini, millega on võimalik vaktsineerida 117 000 inimest. Sellest peaks esimese kvartali jooksul Eestisse jõudma ca 30 000 ning teises ja kolmandas kvartalis ca 100 000 doosi vaktsiini.


Kommentaar ilmus algselt sotsiaalministeeriumi ajaveebis.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: