Eesti on sõlminud Modernaga põhilepingu 234 000 doosi koroonavaktsiini ostmiseks. Sel nädalal jõuab Eestisse esimene 1200 doosi sellest tarnest, millega saab ära vaktsineerida 600 inimest. Lisaks sellele jõuab jaanuaris Eestisse veel vaid tuhat doosi Moderna vaktsiini. Esimese kvartali jooksul on Eestile garanteeritud 30 000 doosi, teisel ja kolmandal kvartalil kummalgi veel 100 000 doosi.

Võimalusest tellida Moderna vaktsiini lisatarne kavatseb Eesti aga loobuda, selle asemel peaks hoopis tõstetama Pfizer/BioNTechilt tellitavaid lisatarneid, kui valitsus sotsiaalminister Tanel Kiige ettepanekud heaks kiidab.

"Täiendavad Moderna vaktsiini ostud tuleksid kõrgema hinnaga ja tarned tuleksid praeguse info põhjal kõige varem kolmandas kvartalis, aga võib-olla ka alles neljandas kvartalis," põhjendas Kiik ERR-ile. "Pfizer/BioNTechi vaktsiinid on nii hinna kui ka tarnekiiruse poolest selgelt paremad."

Kiik selgitas, et Eesti jälgib kõigi lisalepingute puhul kolme kriteeriumit: soetatava vaktsiini usaldusväärtsus, efektiivsus ja ohutus; pakutavate vaktsiinide tarnekiirus ehk tarne lubatav aeg; iga vaktsiinidoosi hind.

"Nende kriteeriumite alusel on Pfizeri/BioNTechi ja Moderna puhul efektiivsuselt tegemist võrdsete vaktsiinidega, aga hinnast ja tarnekiirusest rääkides on ilmselge eelis Pfizer/BioNTechil, kel on Euroopa Liidu pinnal juba mitu tootmisvõimsust kas loodud või rajamisel ning kes on ka kinnitanud, et lisalepingutega soetatavaid vaktsiinimahte hakatakse tarnima juba teises kvartalis," põhjendas Kiik.

Kõik vaktsiinitootjad on eelostulepingud teinud soodushinnaga, lisatarned aga on kõrgema hinnaga. ERR-ile teadaolevalt on Moderna pakutavad lisadoosid suurusjärgus 40 protsenti kallimad kui Pfizer/BioNTechi omad. Ka Moderna vaktsiinide esimene tarne on Pfizer/BioNTechist kallim, mis tähendab, et kui valida on, kas osta soodsamaid vaktsiine, mis saabuvad kiiremini või kallimaid, mis tulevad millalgi hiljem, ongi otsust lihtne langetada.

"Moderna tarned jõuaksid meieni alles siis, kui meil on juba vaktsiinide üleküllus, mitte puudujääk," ütles Kiik.

Moderna kahjuks räägib ka see, et nende tootmine asub USA-s, mis mõjutab nii logistikat kui ka tarnekindlust. Teisisõnu, kui vaktsiinid USA-sse kinni jäävad, pole ka kindlust, et need kolmandaski kvartalis kohale jõuavad. Pfizer/BioNTech toodab oma vaktsiine Euroopas eri paigus, mistõttu on tarnekindlus suurem.

Valitsus on juba varasemalt otsustanud tellida Pfizer/BioNTechilt algsele 604 000 doosile lisaks 250 000 doosi vaktsiini.

"Homme valitsuskabinetis arutame, kas seda kogust tuleks veel suurendada," ütles Kiik.

EL ootab, et ka AstaZeneca ja CureVac jõuaks oma vaktsiinide arendusega müügiloa taotluseni. Neist viimane aga jõuab selleni tõenäoliselt alles esimese kvartali lõpus või teise alguses. CureVaci hind kujuneb Pfizer/BioNTechi omast pisut odavamaks. Eesti on sõlminud CureVaciga eelostulepingu 659 383 doosi ostmiseks, lisaks on võimalus lisatarneteks veel pea sama suures mahus. AstraZeneca vaktsiine on Eesti broneerinud mahus 1,33 miljonit doosi.