"AK.Nädal": kas vaidlus abielu mõiste üle võib viia suurema konfliktini? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui nädalaga tuli Eestis juurde tuhandeid koroonaviirusesse nakatunud inimesi, siis riigikogu tegeles istungitevabal nädalal suure palagani saatel abielureferendumi ettevalmistamisega. Kas vaidlus abielu defineerimise üle võib rulluda ka tõsisemaks ühiskondlikuks konfliktiks ning kas seda kokkupõrget oleks võimalik ära hoida?

Vähemalt 2014. aastast on Eesti ühiskond lõhki üsna lihtsas küsimuses, mis tegelikult peaks olema iga inimese eraasi. Ometigi on kooselu seadustamine ja abielu defineerimine vaieldamatult kõige enam pingeid tekitav teema ja oma arvamuse jagamisel juba värve kokku ei hoita.

"Kuna tegemist on lihtsa teemaga, sest inimesed tegelikult teavad, mis on õige vastus nende väärtushinnangute järgi, siis oma seisukohta ollakse valmis esitama väga valjult ja väga emotsionaalselt. See on üks nendest teemadest, mille puhul ollakse valmis minema võitlevasse positsiooni. Mis aga tähendab seda, et kui minu arvamus on jäämas ühiskonnas tahaplaanile, siis lisatakse emotsiooni ja värve. See jälle aktiveerib selle teise poole, mis tähendab, et et ka kuulajad hakkavad omavahel võitlema," rääkis Vikerraadio saatejuht Mirko Ojakivi.

Kuid kas me oleme seda kõike juba varem näinud ja kuulnud, kuidas lakkamatu trummipõrina saatel pinged kuhjuvad? Pronkssõduri ümbertõstmise arutelu tõi esialgu vaidlused ajaloo üle, siis eri arusaamade laupkokkupõrke ja lõpuks rüüstamislaine Tallinna tänavatel. Nõukogude taustaga venekeelne vähemus tundis, et neist on teerulliga üle sõidetud. Ja haavade lappimine käib siiamaani.

Mitmes mõttes on abielureferendum ja pronkssõduri ümber toimunu poliittehnoloogiliselt üsna sarnased protsessid. Mõlemad teemad rakendati erakondade valimisvankri ette. Otsustavaks pöördepunktiks sai 2006. aasta suvel Reformierakonna toonase esimehe Andrus Ansipi otsus, et punamonument tuleb Tõnismäelt minema viia.

EKRE pole kindlasti esimene ega viimane erakond Eestis, mis lõhestavaid teemasid ekspluateerib.

Tallinna Ülikooli filosoofiaprofessor Tõnu Viik märkis, et Reformierakonna reitingud tõusid pärast pronkssõduri teisaldamist. "Oli teada, et see viib ühiskonna lõhestamiseni. Nad tegid seda siiski ja said poliitilist profiiti. See on klassikalise populismi samm, mis ellu viidi," nentis Viik.

Head lahendust enam ei ole

Pronkssõduri teisaldamise eest vastutanud toonane kaitseminister Jaak Aaviksoo möönis, et tegemist oli väärtuskonfliktiga, kuid mitte ainult.

"Toonane vastasseis oli peaaegu eksistentsiaalne. Eks me nägime, mis selle pronkssõduri ümber sündis. Kui seal oleks verevalamiseks läinud, siis oleks vist asi olnud palju tõsisem, kui ükskõik mis abielureferendum," ütles Aaviksoo.

Ka kirikutegelased on agarasti abielu teemal sõna sekka öelnud, kuid Eesti kirikute nõukogu president Andres Põder eitas, et kirikud oleks seda teemat ära kasutanud oma mõjukuse kasvatamiseks Eesti ühiskonnas.

Pronkssõduri teisaldamise ajal pakuti ka mitmesuguseid kompromisslahendusi, kuid mingil hetkel oli ühiskond juba nii üles köetud, et enam muud võimalust ei olnud, kui kuju Tõnismäelt minema viia rahulikumasse paika. Kas abieluküsitluse teemal oleme jõudnud sama kaugele, et tagasiteed enam ei ole ja parem on küsitlus ära teha?

"Need demokraatlikud protsessid, mis käimas on, ei peaks kindlasti peatuma sellepärast, et kardame erimeelsuste suurt kokkupõrget, sellisel juhul me peaks elama diktatuuriolukorras, kus me kõik ühel meelel oleme," rääkis Põder.

Tõnu Viik ütles, et tema pooldab pigem referendumi ärajätmist, sest see ei lahenda sisuliselt ühtegi küsimust.

"Me organiseerime seda referendumit vaid selleks, et neid vastandusi õhutada, mitte vähendada. Ma ei arva et EKRE tahaks korraldada küsitlust, mis ei tekita neile poliitilist kapitali," märkis Viik.

Jaak Aaviksoo tunnistas, et tema head lahendust pakkuda ei oska. "Kuhugi vaiba alla lükata seda pinget, mis on tekkinud, on ka problemaatiline. See teema ei kao kuhugi ära sellega. See võib lõppeda ettearvamatul moel. Praegu ma isegi ei oska öelda, mis see mõistlikum variant on," lausus ta.

Kogu konflikt kajastamisel on ajakirjanduse vastutus väga suur. Vähemalt pole seda lõhet, mis oli pronssõduri teemal eesti ja venekeelsete väljaannete vahel ligi 15 aastat tagasi.

Mirko Ojakivi sõnul on tegu iseennast toitva ringiga. "Kui poliitikud pakuvad midagi uut, ajakirjandus kajastab, inimesed räägivad, kuna inimesed räägivad, siis tundub see poliitikutele jälle oluline, siis tundub ajakirjandusele, et see on oluline. See on suletud ring, mille jaoks on vaja lahendust, mis selle jada katkestaks," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: