"Pihta sai just kooliharidus, meelelahutuskohad on endiselt avatud. Pihta sai sport ujulate näitel – ujumistreeninguid enam läbi viia ei tohi. Loomulikult on avatud ka spaad. Piirangute paketis on tõepolest "huvitavad" vastuolud – kirikud on avatud, kõrtsid," rääkis Karnau, kelle hinnangul oli valitsuse vastuolulise korralduse taga raha.

"Kõrtside puhul tähendaks uute ettevõtluspiirangute rakendamine valitsusele mingit kohutust maksta toetusi, aga riigieelarvega on täpselt nii nagu on – kui raha pole, siis on neid toetuseid ka väga keeruline maksta. Kui olla väga küüniline: kui laps läheb kooli, ega sealt midagi riigikassasse ei laeku, aga kui joodik läheb õhtul kõrtsi, kella kümneni seal napsitada saab, siis laekub sealt ometi aktsiisi. See vastuolu on piirangutes kahjuks sees," lausus Karnau.

Karnau sõnul pole alkoholitootjate ja kiriku eelistamine midagi uut Jüri Ratase teise valitsuse jaoks.

"Terve Jüri Ratase teise valitsuse poliitika on olnud selgelt alkoholitootjaid soosiv – pean silmas eelkõige alkoholiaktsiisi langetamist – ja praegune olukord, kus kõrtsid on siiani lahti, kuigi nende lahtioluekuaega on kaks korda piiratud. Kui meenutada kevadet, siis ju täielikku alkolholimüügipiirangut ei rakendatud, mis on selgelt alkoholimüüjaid soosiv. Kui kirikuid vaadata, siis kui äärmuslased on valitsuses, siis äärmuslaste retoorikas on alati olnud tähtsal kohal kristlus. Nii nagu Ameerikas Donald Trumpi näitel, kui kristlased said peaaegu kõik, mis nad soovisid, siis Jüri Ratase teine valitsus on sama poliitikat ajanud ka Eestis – kirikuringkonnad saavad seda, mida nad soovivad," rääkis Karnau, kelle sõnul on praegune olukord valitsuse eeslistusi hästi iseloomustav: kui koolides pole lubatud jõulupidusid korraldada, siis jõululaupäeval saavad kõik kristlased minna kirikusse ja seal rõõmsalt koroonaviirust levitada. "Sellest teadmisest on vähe kasu, kui mõni minister valitsuses arvab, et pühitsetud ruumis koroonaviirus ei levi," nentis Karnau.

Karnau sõnul on arusaadav, et olukorras, kus nakatumise levik ei aeglustu, vaid pigem vastupidi, peavad poliitikud otsuste tegemisega enda olemasolu ja vajalikkust valijatele tõestama.

"Aga kui see reageerimine on üleöö ja üsna kehvasti läbimõeldud, siis tulemus on vastupidine, sest see jätab valitsusest mulje, kes päris täpselt ei tea, mis ta teeb. Peaaegu aasta on Eesti valitsuse koroonaotsuseid saatnud see vari, et Stenbocki majas istub 15 harrastusviroloogi – selle asemel, et kuulata, mida ütlevad asjatundjad või mida terviseamet soovitab – ma saan aru, et uue juhtkonna all terviseamet enam väga palju ei soovita, pigem kuulab püüdlikult seda, mida neile öeldakse – aga vähemalt seni oleks võinud soovitusi kuulata," rääkis Karnau.