Toomas Sildam: kui sunnitud kooselust saab mõistuse abielu

Teravmeelselt öeldakse, et kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus oli sunnitud kooselu, siis Reformi- ja Keskerakonna liit tuleb mõistuse abielu. Kuid abieluski on tähtsad ühtemoodi mõistetud väärtused, millele partnerid toetuvad, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.
Peaminister Jüri Ratase tagasi astumine ja senise valitsuse lagunemine oli ootamatu, seda ka viimased parlamendivalimised võitnud Reformierakonnale. Veel kümmekond tundi pärast Ratase kolmapäevast lahkumisteadet ei olnud kõik reformierakondlased kindlad, kas me näeme varjuteatrit ja vana koalitsioon jätkab või saab nende esimees Kaja Kallas lõpuks ka päriselt võimaluse koalitsioonikõnelusi alustada.
Nüüd teame, et Ratas tahtis senisest valitsusest ja koos EKRE-ga riigi juhtimisest päriselt lahti saada, aga ei tahtnud oma erakonda opositsiooni juhtida.
Kui riigikogu järgmiste valimisteni oleks ainult aasta, võiks öelda, et Reformi- ja Keskerakonna võimuliit toob Eestile jõulurahuvalitsuse. Aga valimisteni on kaks aastat.
Ometi ei näita valitsusläbirääkimised, et Reformierakond saaks suuri pöördeid teha. Tervishoiu- ja majanduskriis on oma rööpad ette seadnud, samuti koroonast tekkinud laenueelarve. Nii ei saa võtta etteheitena, et Reformi- ja Keskerakond panevad kokku pigem haldusvalitsuse, mitte jõulise poliitika tegemise valitsuse. Mis mõistagi ei tähenda, et nad ei saa muuta mitmeid rõhuasetusi ja üldist poliitilist õhustikku.
Kaja Kallase üks keeruline ülesanne on venekeelsete valijate enda valitsuse poole pööramine. Reformierakond ei ole nende inimeste seas eriti populaarne, põhjuseks pronkssõduri teisaldamine 2007. aasta kevadel. Samas kaotab venekeelseid valijaid Keskerakond, sest osa nende seniseid konservatiivsemaid valijaid on hakanud eelistama traditsioonilistele väärtustele toetuvat EKRE-t.
Vaidlusi tekitavad teemad, sealhulgas vene kooli ja kodakondsuse küsimused, tõstsid Reformi- ja Keskerakonna läbirääkijad kõrvale. Ent nüüd tuleb neil mõelda, kas venekeelsele valijale saab näidata ka uue valitsuse naeratavat palet. Meenutuseks, ja see pole vähetähtis – kohalikud valimised on üheksa kuu pärast.
Teine väljakutse on korruptsioon, täpsemalt korruptsiooni painest vabanemine. Vana koalitsiooni lagunemise otsene põhjus oli Keskerakonnale prokuratuuris esitatud korruptsioonikahtlustus. Päev pärast selle ilmsiks tulekut alustas Keskerakond uusi valitsuskõnelusi Reformierakonnaga. Poliitilise kultuuri vaatest mõneti ootamatu olukord. Kaja Kallas riskib võimupartneri tegevuse pideva selgitamisega, nagu Jüri Ratas klaaris kaks aastat EKRE juhtide ütlemisi.
Peaministrikandidaat Kaja Kallas rääkis "Aktuaalses kaameras" saatejuht Priit Kuusele, kuidas avalikkuse huvides oleks hea sõnum, et sise- ja justiitsministri portfellid Keskerakonnale ei lähe. Loogiline. Lisaks ei saa uues valitsuses olla korruptsioonist riivatud ministreid. Elementaarne, eks?
Uues koalitsioonilepingus aga peab olema erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tegevuse tugevdamise punkt, mis lõpetab jutud selle võimalikust likvideerimisest, mida tahtis teha senine valitsus. Samuti tuleks kokku leppida, et riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon vaatab üle koroonakriisi toetusmeetmete kasutamise majanduses. Just siit tõukuvad prokuratuuri viimased suured etteheited ja kahtlustused.
Teravmeelselt on öeldud, et kui senine valitsus oli sunnitud kooselu, siis uus tuleb mõistuse abielu. Võib-olla. Kuid abieluski on tähtsad ühtemoodi mõistetud väärtused, millele partnerid toetuvad.
Toimetaja: Marko Tooming