Jaak Valge: võimupööre või riigipööre? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jaak Valge Autor/allikas: Riigikogu

Prokuratuuri ja kaitsepolitseiameti tegevuse tagajärjel käivitus kriis, mida kasutades Keskerakond valitsuse lammutas ja abielureferendumist loobus, kirjutab Jaak Valge.

Teatavasti lõppes jaanuari teisel nädalal abielureferendumi eelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis. Parandusettepanekud olid ette valmistatud viieks hääletamiseks ning need viis pidid tulema kolmapäeval, 13. jaanuaril riigikogu täiskogusse.

Koalitsiooni arvestuste kohaselt oli referendumi pooldajatel parlamendis napp ülekaal. Referendumi vastaste väljavaated jätkuvalt riigikogus obstruktsiooni korraldada olid haihtumas, sest nad olid edasised tõsisemad töötakistuse võimalused oma halvamaitseliste parandusettepanekutega maha mänginud. Ühiskonnas oleks obstruktsiooni jätkamine nüüd üsna selgelt hukka mõistetud.

Muidugi oleks opositsioon võtnud 13. jaanuaril täiskogus võimalikult palju vaheaegu ja takistanud tööd arvukate protseduuriliste küsimustega, kuid viie parandusettepaneku läbihääletamine oleks siiski väga suure tõenäosusega õnnestunud. Nii muutus järjest selgemaks perspektiiv, et referendum tuleb 18. aprillil.

Abielureferendumil oleks ilmselgelt saanud ülekaalu jah-pool, mis tähendanuks keeldu abielu mõistet ilma uue rahvahääletuseta lahjendada. Norstati küsitlusest, mis viidi läbi 29. detsembrist kuni 4. jaanuarini, selgus, et hääletama oleks tulnud 72 protsenti kodanikest, kellest 64 protsenti oleks pooldanud abielu jäämist mehe ja naise liiduks.

See proportsioon näib olevat pigem kinnistunud, sest 17.–23. novembrini korraldatud küsitluses oli vastanud jaatavalt 63 protsenti. Seega ei olnud "ei" pooldajatel erilist põhjust loota, et kodanike arvamus kolme järgneva kuu jooksul otsustavalt pöördub. Seejuures oleksid EKRE ja Keskerakonna valijad hääletanud üsna sarnaselt (vastavalt 91 ja 90 protsenti jaatavalt), Isamaa erakonna valijate hoiakud aga olid lahknevamad (72 protsenti poolt).

Niisiis, kui kaalutleda Keskerakonna seisukohast ehk poliittehnoloogiliselt, oli referendum Keskerakonnale kasulik, sest see oleks hiljem valimistel rohkem hääli toonud.

Ent 12. jaanuaril alustas kaitsepolitseiamet menetlustoiminguid seoses Porto Franco kriminaalasjaga. Kell 16 alanud pressikonverentsil teatasid prokuratuur ja kaitsepolitseiamet, et Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud kriminaaluurimisega on esitatud kuriteokahtlustus Keskerakonnale ja viiele inimesele, kelle hulgas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder. Ülejäänud kahte ei ole seni nimetatud.

Sama päeva õhtul kell pool kaheksa algas Keskerakonna juhatuse koosolek. Ööl vastu kolmapäeva kella kolme paiku teatas peaminister Jüri Ratas oma tagasiastumisest, selgitades, et koalitsioon on lagunenud ja rahvahääletus jääb ära. Nende otsuste või vähemalt tagasiastumise otsuse tegemise kiirus ja selle sidumine referendumi ärajätmisega oli paljudele poliitikutele – mitte ainult koalitsioonipoliitikutele – jahmatav.

Millised olid kolmapäevaöise otsuse motiivid? Miks reetis Jüri Ratas ilma selgelt nähtava vajaduseta kohe koalitsiooni ja jättis ära ka abielureferendumi, mis oleks Keskerakonnale selgelt kasuks olnud?

Veel enam, Hillar Tederilt väidetavalt õigusvastast toetust saanud ja korruptsioonikahtluse tõttu valitsuse ühepoolselt purustanud Keskerakond muutus kohe uue moodustatava võimuliidu osaliseks, rääkides läbi teise erakonnaga, mis on saanud Hillar Tederilt veel rohkem raha ja koguni aidanud tema ärihuvides just seoses Porto Franco projektiga lisada ehitusseadustikku "Tederi paragrahvi" nagu ajakirjandus seda tookord nimetas.

Läbirääkimistel juhib endise peaministri erakonda endine minister, kes on hiljuti väidetavalt õigusvastaselt kasutanud oma ametipositsiooniga kaasnenud võimalusi. Teise suupoolega mõistetakse korruptsioon ühiselt hukka. Seejuures on tulevast koalitsiooni moodustavad erakonnad selgitanud, et kõige sobimatum uude valitsusse oleks ainus parlamendierakond, mis ei ole Hillar Tederilt raha saanud.

Veel kummalisem on kriisi päästik. Nimelt väitis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Siret Kotka 13. jaanuaril antud intervjuus ajalehele Virumaa Teataja, et "kriis kutsuti esile ajastatult, et ajada nurja abielureferendumi teemade arutamine parlamendis".

Ilmselgelt peab Kotka kriisi esilekutsujate all silmas prokuratuuri ja kaitsepolitseiametit, sest nende asutuste tegevuse tagajärjel käivitus kriis, mida kasutades Keskerakond valitsuse lammutas ja abielureferendumist loobus.

Siret Kotka peaks oma väidet detailiseerima ja tõendama. Mõistete devalveerumine poliitikas on ebameeldiv, aga siinkohal tuleb küll täie teadlikkusega kinnitada, et kui Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ei tunnista oma väidet valeks, polnud tegemist mitte koalitsiooni vahetumisega ehk võimupöördega, vaid eriteenistuste tugi või nõue valitsuse vahetuseks tähendab riigipööret.

Igatahes võlgnevad prokuratuur ja kaitsepolitseiamet avalikkusele põhjaliku selgituse, miks pidi kriisi vallandamist ajastama just nii, nagu seda tehti. Seniseid üldsõnalisi selgitusi ei saa kindlasti pidada piisavaks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: