Karin Kaup Lapõnin: digiriigi raskus Reformierakonna õlgadel

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Karin Kaup Lapõnin Autor/allikas: Erakogu

Personaalse riigi tekitamiseks tasub avaliku sektori teenuseid võtta terviklikult, mitte lahutades riiki omavalitsustest, vaid kaasates omavalitsusi. Riik tuleb detsentraliseerida ja e-teenused inimesele koduukse alla lähedale viia, kirjutab Karin Kaup Lapõnin.

On ülimalt tore, et valitsuse meelsuspendel liikumas e-valimiste eitamisest personaalse riigi lubamisele. Personaalne riik on Eesti 200 üks peamiseid programmilisi lubadusi ning meil on mõned soovitused sellel teemal kaasa anda.

Esiteks, personaalne riik ei ole mitte tehnoprojekt, vaid laiaulatuslik bürokraatlike protsesside ja organisatsioonide ümberkorraldamine, mida ei ole lihtne läbi viia ning seepärast peab seda tegema hoolikalt ja põhjalikult ette valmistama.

Teiseks, personaalset riiki ei saa ehitada IT-projektina. Kui tahetakse teha päris digiriiki, siis tuleb korraldada ümber praegune riigiaparaat, sest teatavasti ei ripu digiteenused õhus ja kuskil tuleb neid koordineerida.

Kolmandaks, personaalse riigi tekitamiseks tasub avaliku sektori teenuseid võtta terviklikult, mitte lahutades riiki omavalitsustest, vaid kaasates omavalitsusi. Riik tuleb detsentraliseerida ja e-teenused inimesele koduukse alla lähedale viia.

Neljandaks, personaalse riigi ehitamisel tuleb mõelda suurelt. Kõige tähtsam on luua sellised tooted, mis oleksid mugavad ja arusaadavad väga erinevatele demograafilistele gruppidele, sh lastele, vanematele jne.

Ja lõpuks ka mõned konkreetsed ideed, mis seni tänamatult varju on jäänud.

Üheks näiteks on personaalse riigi ehitamine toetudes põhimõttele riik kui platvorm, kus konkreetseid e-teenuseid arendavad kogukonnad ise.

Eestil on olnud mitmeid edukaid konsolideerimisprojekte (maksuameti liitmine tolliametiga, politsei ja piirivalve ühendamine), kuid ka mitteedukaid projekte nagu riigi tugiteenuste liitmine, kus kokkuhoidu lõpuks ei saavutatud.

Selles kontekstis soovitame personaalse riigi arendamisel toetuda edukatele struktuuridele. Näiteks võiks Eesti maksuametist näitel teha "Eesti ameti" ehk kõikide teenuste osutamise organisatsiooni.

Personaalne riik ei pea piirduma otseste e-teenustega, vaid peab toetama ka muid valdkondi nagu näiteks nõudepõhine transport või tervishoid või ehituse infosüsteem.

Ja viimaseks, arveldustes riigiga võiks kasutusel võtta Eesti digiallkirjal põhineva krüptoraha. See tähendaks, et igal kodanikul oleks riigikassas oma personaalne konto, mille kaudu tehakse riigiga tasaarveldusi.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: