Vaktsineerimiskavast välja jäänud omastehooldajad soovivad samuti vaktsiini

Foto: Ken Mürk/ERR

Riigi vaktsineerimiskavast on jäänud välja omastehooldajad, keda on eri andmetel 50 000 ringis, selgus teisipäeval riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul veebiistungil. Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht ütles, et omastehooldajad vajaks vaktsineerimist, et hooldatavaid kaitsta.

Omastehooldajate täpset arvu on raske öelda, sest kõik ei ole hooldajaks vormistatud ja paljud hooldavad ka näiteks tööl käimise kõrvalt eakat või haiget pereliiget.

"Sisuliselt on ju tegemist inimestega, kes meie nõrga sotsiaalsüsteemi tõttu täidavad osa riigi rollist ära kodudes. Nii et tegelikult on sisu poolest tegemist täpselt sama eesliini töötajatega nagu hooldekodude töötajad," lausus Anneli Habicht.

Habicht ütles, et kui omastehooldaja koroonaviirusega nakatub, seab ta suurde ohtu nõrga tervisega hooldatava, kes võib haigestuda või hooldaja haigestudes abita jääda. Et vaktsineerimiskavas pole märgitud, kas ja kuidas omastehooldajaid vaktsineerima hakatakse, küsivad omastehooldajad selle kohta teavet puuetega inimeste kojast.

"Sotsiaalkomisjoni avalikul istungil ma selle küsimuse esitasin ja sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse kinnitas, et vastav täiendus viiakse vaktsineerimiskavva sisse loodetavasti juba homme (kolmapäeval – toim.). Käsitletakse ka seda, et mis järjekorras ja mis moel omastehooldajaid vaktsineeritakse," lausus Habicht.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ei soovinud "Aktuaalsele kaamerale" intervjuud anda, kuid komisjoni istungil ütles ta, et perearstidel on võimalik hinnata hooldaja vaktsineerimisvajadust ning põhjendatud kaalutlustel inimesi vaktsineerimisele lisada. Seda kinnitas sotsiaalkomisjonis perearstide seltsi esindanud perearst Marje Oona.

"Ma arvan, et perearst tegelikult teab seda olukorda kõige paremini. Seal võib tekkida mõnikord see probleem, et see raskes seisundis inimene võib olla ühe perearsti nimistus, hooldaja teise nimistus, aga eks see nõuab siis jällegi koostööd erinevate perearstikeskuste vahel," rääkis Oona.

Oona sõnul on ka teatud juhtudel mõistlikum vaktsineerida just hooldajat, mitte riskirühma kuuluvat inimest. "Sellisel juhul, kui riskirühma kuuluv inimene on tõesti väga raske haprussündroomiga, ta on tõesti väga raskes seisundis ja ainuüksi tema transportimine perearstikeskusesse võib olla tema tervisele väga koormav," lisas Oona.

Oona sõnul ei saa olemasolevaid vaktsiine ka lahjendatud kujul transportida ning neid patsiendi kodus lahjendada. Sel juhul läheks ülejäänud viis doosi raisku.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: