"Selge on see, mis on kõige suurem ootus alati uutele ametisse valitud presidentidele, aga iseäranis Joe Bidenile, on ühendada riiki, proovida tekitada rahvuslikku ühtsust reeglina pärast väga vastuolulist, polariseerivat valimiskampaaniat. Ja nagu me teame, see, mis viimati oli, oli veel iseäranis polariseeriv ja vastanduv ja konfliktne ja ameeriklased on omavahel tülis," rääkis Kaju "Ringvaates".

"Ja selle tüli kokkuvõtmine rahvusliku ühtsuse motiivide läbi - ta näiteks viitas Abraham Lincolni kuulsale emantsipatsiooni proklamatsioonile 1863. aastal kodusõja kestel, kus ta andis mustadele vabaduse -, sellised suured ajaloolised leitmotiivid, kus ameeriklased on seda ühtsust endas leiutanud ja seadusesse valanud, tema tahab olla samasugune. Ja tema esimesed valikud inimestena, keda ta ametisse on võtnud, räägivad sama keelt - ühtsust, võtta ameeriklasi võtmeametitesse kõikidest erinevatest rahvusvähemustest, mis vähegi võimalik," selgitas Kaju.

Kaju kommenteeris ka USA presidendi ametisse vannutamise tseremooniate tausta. Ta selgitas, et valitud presidendid saavad palju mängida erinevate tseremoonia elementidega, näiteks valida, kes osalevad paraadides ning milline on meelelahutuslik kava.

Joe Biden oli valinud oma tseremoonial hümni laulma poplaulja Lady Gaga. Kaju selgitas, et tema valimine näitab kindlasti julgust, kuid eelkõige on see presidendi dialoog artisti fännidega.

"Lady Gaga fännid on kindlasti mitte enam isegi millenniumi põlvkond, vaid sellele järgnevad, 1990. aastatel ja veel hiljem sündinud noored, kes tegelikult kampaaniale eelnenenud demokraatide presidendikandidaatide omavahelises võitluses tingimata Joe Bidenit ei toetanud, vaid toetasid pigem Bernie Sandersit. Aga artisti valikuga teeb uus president katse tõmmata toetajaid kokku enda taha," rääkis Kaju.

See, et eelmine president Donald Trump Bideni ametisse vannutamisel ei osalenud, näitab Kaju hinnangul tema isiklikku frustratsiooni ning seda, et ta ei suutnud endast üle olla.

Samas on Ameerika institutsioonid, seadused ja traditsioonid nii tugevad, et ka Trump pidi neile alistuma.

"Valimispäevast saadik oleme näinud, et Ameerika institutsioonid, seadused ja traditsioonid on tugevamad kui need isiksused, kes mängivad vahepeal oma osa selles suures näitemängus, aga tegelikult peavad alla andma, alistuma nendele traditsioonidele, normidele. Tänast päeva ka ikkagi - nii Trumpi lahkumine ühelt poolt, teiselt poolt uue presidendi tulek - ilmestavad teatud tavad. Igaüks saab seal mängida, mida ta täpselt teeb ja ütleb, aga laias laastus toimub nii nagu konventsioon, norm on öelnud, isegi Donald Trump ei astunud tänasel päeval laias laastus neist normidest üle," rääkis Kaju.