Kinnisvaraturu aktiivsus ja käive tegi neljandas kvartalis 14 aasta rekordi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1611217260000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Lõppenud aasta neljandas kvartalis tehti 14 914 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille koguväärtus oli 1,2 miljardit eurot. Viimati oli kvartali kinnisvaratehingute arv ja käive nii suur 2006. aasta neljandas kvartalis.

Tehingute koguarv kasvas lõppenud kvartalis 2019. aasta sama kvartaliga võrreldes 20 protsenti ja eelnenud kvartaliga võrreldes 11 protsenti, teatas maa-amet.

Ostu-müügitehingute koguväärtus oli neljandas kvartalis rekordiliselt 1,2 miljardit eurot, mis tähendab nii aastases kui ka eelneva kvartali võrdluses 31-protsendilist kasvu.

"See pigem on kuhjunud nõudlus. Suvel oli kinnisvaratehingute aktiivsus madal. Koroona esmane hirm on möödas, pool aastat tehti tehinguid vähem ja sügisel tahtsid inimesed seda kõike järele teha," kommenteeris tulemusi 1Partner kinnisvara tegevdirektor Martin Vaher.

Kogu aasta vaates kinnisvaraturu aktiivsus Vahteri sõnul pigem langes, olles 2014.-2015. aasta tasemel. Hinnatõus tuleneb suuresti uute korterite osakaalu tõusust turul.

Korteritega tehti neljandas kvartalis 7407 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6638 tehingut. Eluruumidega tehti aastataguse ajaga võrreldes 10 protsenti rohkem tehinguid ja eelnenud kvartaliga võrreldes ligi 13 protsenti rohkem tehinguid.

"Võib öelda küll, et uute korterite osakaal on veidi tõusnud. Kui nad 2019 olid kuskil 30 protsendi juures koguarvust, siis täna see on 40 protsendi alla," ütles Vahter.

Kasvu panustasid kõik turusegmendid, 2019. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kasvas korteriomandi tehingute koguväärtus 81 miljonit eurot, hoonestatud maade osas 95 miljonit eurot ja hoonestamata maade osas 115 miljonit eurot.

Neljandas kvartalis maksis Tallinnas uus kahetoaline korter keskmiselt 125 924 eurot ehk 2733 eurot ruutmeeter, seevastu järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind 86 231 eurot ehk 1832 eurot ruutmeeter.

Keskmiselt kõige hinnalisemad uued kahetoalised korterid müüdi Kesklinna linnaosas ning kõige odavamalt sai uue kahetoalise korteri Mustamäe linnaosas.

Ehitustegevus hoogustus

Ka ehitustegevus on taas hoo sisse saanud.

"Me otsustasime vahepeal uusi etappe mitte avada ja kevadel, kui esimene laine tuli ja tulevik oli ebaselge, lükkasime otsused edasi. Teise kvartali lõpus otsustasime jätkata oma arendustega kõikidel rinnetel, nagu plaanitud oli," ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

Volkov usub, et nii ehitus- kui kinnisvarahinnad jätkavad alanud aastal pigem kasvu. Ehitushindu kruvib seegi, et piiri tagant pole võimalik odavat tööjõudu sisse tuua.

"Ehitushindades oodatud kukkumist kindlasti pole toimunud ja kuna vaktsiin on tulemas ja maailmamajandusel läheb hästi, siis pikas perioodis ei ole oodata, et hinnad väga kukkuma hakkaksid," põhjendas Volkov. "See, et piirid on kinni, annab ka hindade tõusule või vähemalt mitte langusele tõuget."

Kinnsivaraturu elavnemist näitab ka huvi kasv elamuasemelaenude vastu.

"Üldiselt on näha küll, et huvi eluasemelaenu võtta on suurenenud ja see paistab silma just eelmise aasta lõpust ja selle aasta algusest," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Teisalt on Merstina sõnul kasvanud inimeste hoiused. Need säästud võivad majanduse üldise elavnemise tingimustes jõuda suure tõenäosusega kinnisvarasse.

Toimetaja: Barbara Oja, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: