Distantsõpe jätkub Harjumaa ja Ida-Virumaa koolides 25. jaanuarini. Mujal Eestis on õpilased üksikute eranditega oodatud koolimajja.

Haridusministeeriumi kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsler Robert Lippini ütles, et ta mõistab nende lastevanemate hirmusid, kes hoiaks oma lapsed kodused, ent rõhutas, et võimalusel võiks kõik lapsed osaleda siiski kontaktõppes.

"Kui lapsevanem teeb otsuse, et ta last kooli ei saada, misiganes see põhjus on, viirusekartus, kodused olud või perekondlikud sündmused, siis lapsevanemal ei ole õigust nõuda, et kool paneks püsti paralleelsüsteemi ja õpetaks õpilasi nii koolis kui ka kodus olevaid lapsi," ütles Lippin.

"Et õpetajad peavad kahte paralleelset süsteemi tegema, see kindlasti pole võimalik, sest ööpäevas on siiski limiteeritud hulk tunde."

Lippin lisas, et kui kool suudab pakkuda distantsõppe võimalust, on see tervitatav. Isegi siis, kui õpilane peab ennast lähikontaktsena isoleerima, ei ole kool tegelikult kohustatud distantsõpet võimaldama.

"Kui kogu klass on viiruse leviku tõttu läinud distantsõppele, siis koolid kindlasti peavad õppetöö korraldama distantsilt. Kui keegi haiguse tõttu või selle tõttu, et ta on lähikontaktne, on koju jäänud, siis koole ja õpetajaid selleks sundida ei saa."

Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk ütles, et neil on viis koolilast, kes vanema soovil koolimajas õppetöös ei osale. Lukki sõnul on neil siiski siiani õnnestunud murelikke vanemaid ümber veenda või kui tõesti vaja, ka distantsõpet pakkuda.

"Kindlasti, mida rohkem neid tuleb, seda keerulisemaks see läheb, sest seda suuremaks läheb erisuste hulk, mida peaks tegema. Kui peaks hakkama rohkem tulema, siis tuleb hakata ikkagi iga konkreetse juhtumi puhul vaatama, kuidas see luba anda, mis tingimustel luba anda," ütles Lukk.

"Võib-olla annab perega rääkida ja neid hirmusid vähendada ja laps ikkagi saab käia koolis, kui me teatud juhtudel neile abiks oleme. See kõik tahab mõtlemist iga konkreetse lapse puhul."

Jaan Poska Gümnaasium direktor Helmer Jõgi leidis, et kui õpilane on valmis suuremal määral iseseisvaks tööks, peaks kool lahenduse leidma.

"Kui seda tehakse ametlikult õpilase vanemate poolt, no miks mitte. Kool ei saa sellele vastu olla. See tähendab ka seda, et õpilasel oma õppimise ja õpitulemuste ees lasub suurem vastutus kui tavaolukorras või kui ta on terve klassiga eneseisolatsioonis. Seal on koolil kohustus ikkagi kvaliteetset õpet tagada."