"Teadusnõukoda oli arvamusel, et eriti koolide puhul on piirkondlik lähenemine üks võimalus edasiliikumiseks. Ma olen väga nõus, et piirkondades, kus on madal nakatumine ja mis on ka hästi kaitstud piirkonnad nagu saared või ka mõned väiksemad koolid Lõuna-Eestis, kus ka nakatumine on madalam, tuleb piirkondlik lähenemine kindlasti kõne alla," rääkis Lutsar nõukoja esmaspäevasest koosolekust ülevaadet andes. "Terve Eesti lapsi pole vaja hoida distantsõppel," rõhutas ta.

Lutsar kinnitas, et laste pääsemine uuesti kooli kontaktõppele on teadusnõukoja esimene prioriteet.

"Aga me peame ikkagi kõik näitajad langusesse saama," lisas Lutsar ja meenutas, et piirangud kehtestati eelkõige seetõttu, et haiglatel muutus raskeks nii suure koormusega hakkama saada. Seetõttu peavad kõik koroonanäitajad "korralikku, mitte tagasihoidlikku langusesse" minema, enne kui piiranguid saab hakata leevendama, rõhutas professor. "Kui hakkavad vähenema nii hospitaliseeritute, nakatumiste kui surnute arv - aga need kõik on omavahel seotud - kui seal saavutatakse korralik langustrend ja mõõdikute tabel näitab, et oleme tumepunastest tsoonist väljas," selgitas ta.

Eelmise aasta lõpus, kui koroonaga nakatumine oli kõrgem Tallinnas, Harju- ja Ida-Virumaal, siis neis piirkondades viidi koolid varem distantsõppele, muudes regioonides said lapsed kauem koolis käia.