1820. aastal sündinud Tubmani pildiga rahatäht pidi algselt käibele tulema 2020. aastal, kuid president Donald Trump lükkas selle edasi, vahendas BBC. Trumpi hinnangul oleks olnud Tubmani panemine rahatähele "puhas poliitiline korrektsus". Trumpi hinnangul oleks võinud Tubmani kaaluda kahedollarilisele rahatähele.

Bidenil on plaan esialgne projekt taaselustada. Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki ütles ajakirjanikele, et rahandusministeerium uurib võimalust seda protsessi kiirendada.

Rahandusministeeriumi teatel pannakse Tubman 20-dollarilisele president Andrew Jacksoni asemele. Jackson oli omal ajal orjapidaja.

"On tähtis, et meie rahatähed peegeldaksid meie riigi ajalugu ja mitmekesisust ning Harriet Tubmani pilt uuel 20-dollarilisel rahatähel peegeldaks seda kindlasti," ütles Psaki.

Tubmanist saaks esimene afroameeriklane USA rahatähel ning esimene naine enam kui 100 aasta jooksul. Viimane naine, keda USA rahatähel kujutati, oli esileedi Martha Washington aastatel 1891 kuni 1896 ning põlisameeriklane Pocahontas, kes oli aastatel 1865 kuni 1869 esindatud 20-dollarilisel kujutatud grupifotol.

Arvestades USA rahatähtede ümberkujundamise ning tootmise keerukust, ei ole uue rahatähe käibeletulekut nii pea oodata.

Tubman kasvas üles orjana, töötades Marylandi osariigis Dorchesteri maakonnas puuvillaväljadel. Ta põgenes istandusest 1849. aastal põhja poole, naaberosariiki Pennsylvaniasse.

Järgnevatel aastatel naasis Tubman korduvalt Marylandi, et päästa teisi inimesi orjusest, aidates neil liikuda lõunaosariikidest põhja pool olevatesse vabadesse osariikidesse.

Hinnanguliselt tegi ta kokku umbes 13 missiooni ning päästis orjusest üle 70 inimese.

Hiljem sai Tubmanist kodusõja ajal Uniooni vägede luuraja, naiste valimisõiguse liikumise toetaja ning orjanduse kaotamise eest võitleja. Pärast sõda Tubman rändas mööda idaranniku linnu, esitades kõnesid naiste valimisõiguse toetuseks.

Ta suri 1913. aastal 91 aasta vanuselt.