Maakondliku bussitranspordi korraldamist arutati Riigikogu riigieelarve kontrollikomisjonis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigikontrolli auditi järgi on tasuta ühistransport end õigustanud nende jaoks, kel on väikesed sissetulekud, kuid pole täitnud eesmärki, et 25 protsenti töölkäijatest kasutaks ühistransporti.

Üks põhjus, miks eesmärke ei saavutatud, seisneb riigikontrolör Janar Holmi sõnul selles, et liinivõrk on jäänud suures osas samaks ehk sõita ei saa need, kelle juurde buss ei jõua.

"Seda üleriigilist liikumisuuringut ei ole tehtud, on uuritud sõitjate vajadusi. Aga selleks, et teada saada kõigi inimeste vajadusi, peaks uurima ka nende inimeste vajadusi, kes ei sõida ühistranspordiga. Ja kui tegeleda nendega, kes ei sõida, siis leiab kindlasti ka neid, kes rohkem ühistransporti kasutaks," ütles Holm.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et liinivõrgu paremaks tegemisel on väga oluline roll kohalikel ühistranspordikeskustel, sest nemad on kõige lähemal. "Ühistranspordikeskuste juhtkond koosneb kohalike omavalitsuste juhtidest ja seal peaks olema see teadmine kõige parem," ütles Aas.

Aas lisas, et tehakse üleriigiline liinivõrgu-uuring, mis puudutab ka seda, kuidas inimesed liikuda sooviks ning arendatakse välja ühtne üleriigiline piletisüsteem, mis hõlmab kõiki transpordiliike.

Riigikontrolör juhtis tähelepanu ka ühistranspordi üha suurenevale dotatsioonile.
Kahe aasta eest oli see peaaegu 22 miljonit eurot.

"Prognoosid näitavad, et ta jõuab 64 miljonini aastal 2024. Nii et selles mõttes me püstitasime ka selle küsimuse, et hinnata ikkagi riigi jõudu seda süsteemi üleval pidada," sõnas Holm.

Taavi Aas lisas, et tasuta ühistranspordi saamata jäänud piletitulu tervikuna on 7,5 miljonit eurot aastas. "Nii et see ei ole kindlasti see, mis seda kasvu on põhjustanud, aga seal on ka liinikilomeetrite suurenemine ja samuti vedajate kasvanud kulud," lausus Aas.

Riigieelarve kontrollikomisjoni juhi Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul on ühistranspordikeskuste otsustada, kas hakata täiendavat piletitulu võtma.

"Kui eesmärk on inimeste liikuvust parandada, et liikumisvõimalusi anda, siis seda eesmärki tasuta ühistranspordi või maakondliku ühistranspordi täiendav rahastamine ei ole täitnud. Sisuliselt on neid netoliinikilomeetreid juurde tulnud ainult viis protsenti," rääkis Reinsalu.

Taavi Aasa arvates tuleb tasuta ühistranspordiga kindlasti jätkata, Urmas Reinsalu arvates aga mitte.