Tallinna ülikooli rektorikandidaadid tooksid kokku teadlased ja ettevõtjad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1611767880000 | amCalendar}}
Foto: Tallinna Ülikool

Tallinna ülikooli rektorikandidaadid Katrin Niglas ja Tõnu Viik nõustusid kolmapäevasel valimisdebatil, et teaduse ja ettevõtluse koostööst on puudu piisav suhtlus.

1. veebruaril valib Tallinna ülikooli valimiskogu uue rektori, kes astub ametisse 15. mail. Katrin Niglas on teist ametiaega teadusprorektor, Tõnu Viik juhtis viis aastat humanitaarteaduste instituuti, praegu on aga filosoofiaprofessor.

Debati esimene teema oli õppimine ja õpetamine

Tõnu Viik pidas hea õppimise jaoks oluliseks seda, et ülikooli õppejõud saaksid rohkem aega pühendada õpetamisele, vähendades selleks muid kohustusi. Õppejõud peavad ka tudengi jaoks olema inspireerivad, andma eeskuju. "Me ikka tahame valada informatsiooni ühest anumast teise," sõnas ta. Ainult sellest Viigi sõnul ei piisa.

Niglas aga rõhutas õppejõudude aja optimeerimist ja digivõimaluste kasutamist. Näiteks iga aasta samamoodi loetavate loengute ette salvestamine avaks tema sõnul aja teisteks tegevusteks.

Niglas soovib, et õppimine oleks ühelt poolt teaduspõhine ja teisalt loominguline, ning et õpe oleks elulähedane. Tudengid peavad saama vaadelda ja analüüsida, mis "päris elus" toimub. Vaja on, et ülikool oleks ka rahvusvaheline. Veidi võiks tema meelest ingliskeelseid õppekavasid rohkem olla.

Viik arvab, et rahvusvahelisus ning eri keelte tundmine ja kasutamine teadustöös peab niikuinii olema norm, ning integreeritusest saavad kõik kasu.

Nilgas ja Viik tunnevad mõlemad, et ülikool ei ole senimaani suutnud end laiemale avalikkusele piisavalt kuuldavaks teha. Ei ole piisavalt jagatud ja selgitatud näiteks teadustööde tulemusi ja ise lahenduste pakkumises osalenud. Viigile tundub, et teaduskeskuste juures ei ole tihti olnud piisavalt kõneisikuid. Ülikool peaks ta sõnul ise meediastuma ja informatsiooni pakkuma.

Tallinna Ülikool on Nilgase sõnul väga edukas humanitaar- ja sotsiaalerialades, areneda on vaja aga veel reaalteadustes nagu näiteks informaatika, kuigi seal on oma nišš inimese-arvutiinteraktsiooni valdkonna näol leitud.

Roheülikool

Niglas tahaks kevadel nagu praegu on teaduse tippkeskused luua ülikoolide kokkuleppes ka jätkusuutlikkuse tippkeskuse. Ülikoolilinnakus tuleks samuti venima jäänud elementaarsed korrastused ära teha. Väga suur eesmärk on tema sõnul hoonete energiatõhustamine, näiteks üks ühiselamutest on selleks plaanis. Ka Rohujuurealgatusi on tema sõnul vaja selleks, et keskkonnahoidu arendada.

Viik rõhutas teaduse olulisust. Ta ütles, et vaja on õpetada keskkonnahoidu kõigi õppekavade sees, kuid möönis, et õppejõud ei pruugi olla selleks valmis. Lahendus oleks keskkonnateadmiste õpetamine eriala sees. Kuidas õppejõudu seda tegema panna, selle tegemiseks koostaks ta töörühma.

Teaduse areng

Niglas rõhutas interdistsiplinaarsust Tallinna ülikooli tugevusena ning kõigi valdkondade arenemiseks ka vastalustatud tenuuripositsioonide süsteemi, et arendada ka neid valdkondi, milles Tallinna ülikool nii tugev ei ole.

Ka Viik leidis, et "ülikooli missioon ei ole välja arendada üks või kaks valdkonda. See ei vasta ühiskonna huvidele, see ei vasta meie üliõpilaste huvidele, see ei vasta tuleviku Eesti huvidele."

Viik ütles, et teaduse motivaator peaks olema Eestile oluliste teemade lahendamine, mis tähendab, et teadusraha ei peaks jagama ainult teadusartiklite arvu järgi. Tuleb ka mõelda, kuidas leitud probleemilahendused ühiskonnale levitada, lisas ta.

Niglas ütles, et üks võimalus, kuidas teaduse rahastamist projektipõhisest jätkusuutlikumaks muuta on ka edaspidi kogumine ühisesse patta, et tagada teadustöö jätkusuutlikkus ka ilma grantideta ning ka doktorantidest ja järeldoktorantidest meeskonna tagamine tenuuriprofessortiele, kelle olemasolu ka juba jätkusuutlikkust toetab.

Uuel rektoril on tänastes tingmustes kindlasti mõistlik digiarendustesse investeerida, lisas Niglas. "Murekohad on tänastes tingimustes akuutselt lauale tulnud".

Ettevõtlus ja tööpõld

Teadlaste ja ettevõtete koostöö arendamiseks on Niglase sõnul vaja ettevõtjaid ja teadlasi ülikooli juures kokku viia, millega juba ka tegeletakse. Olemas on juba süsteemid, millega teadlasi ja ettevõtjaid kokku viiakse ning kuidas teadlane saab mõnda aega midagi kaotamata ülikooli juurest eemal viibida.

Probleem, miks Eesti teadlastele koostöö ettevõtetega nii kasin on, on Viigi sõnul, et ettevõtted ei suuda pakkuda teadlasele samasugust pikaajalist töövõmalust, mida suudavad teadusgrandid. Teine probleem on, et ei ole piisavat suhtlust ettevõtete ja teadlaste vahel, mis on ta sõnul aga arenemiskoht.

Niglas toetab ülikooli finantseerimiseks projektipõhise rahastuse sisse toomist. Veel saab ta sõnul väärindada ülikooli Tallinna kesklinnas asuvat kinnisvara, ning ka õppetasud on sissetuleku allikas. Viigi vastus on sarnane - rahastust saab projektidest, riigilt ja õppetasudest ning vähesel määral ka kinnisvarast, koostööst ettevõtetega ja muudest allikatest.

Niglase jaoks on esimene, millega ta rektorina tegelema peaks, õppekvaliteet ja vaimse tervise küsimus. Viik peab oluliseks üliõpilaselu ja koostööd üiõpilasesindusega.

Tõnu Viik tahaks oma rektoraadis näha erinevate alade esindajaid, kuid näeb ka teadusprorektorina jätkamas Katrin Niglast, kes on ta sõnul praeguseni visa ja pühendunud tööd teinud. Niglas aga tahaks oma prorektoraadis näha humanitaar- ja sotsiaalteaduste esindajaid, et arendada empaatiapõhist juhtimist.

Oma lõpusõnades rõhutas Viik, et soovib ülikoolis arendada avatud juhtimist ning kindlasti ka ülikooli nähtavust meedias. Katrin Niglas lubab olla tasakaalule orienteeritud pühendunud juht, kelle varasem kogemus ülikoolis seda olla lubab.

Vesltusjuht oli Urmas Vaino.

Toimetaja: Tuuli Kalev

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: