Faktid kinnitavad: suursponsor Annuse raha kasutati dopingu ostmiseks
"Pealtnägija" lugu eesti suusatajate dopinguskeemist, milles kirjeldasime ka suurettevõtja Toomas Annuse rolli, vihastas suursponsorit niivõrd, et ta teatas täielikust tippspordi toetamise lõpetamisest, mis puudutab mitmeid alasid ja üritusi. Faktidele uuesti otsa vaadates jõudis "Pealtnägija" samadele järeldustele, et sponsorraha on dopingu ostuks kasutatud.
Pole "Pealtnägija" asi hinnata, kuidas suurettevõtja rahadega ringi käib või rahulolematust ajakirjanduse suhtes väljendab, küll aga on meie kohus olla võimalikult läbipaistev ja näidata kõiki fakte nii, nagu need meie käsutuses on.
Esiteks, enne kui vaatame otsa tõenditele, on oluline öelda, et "Pealtnägija" ei väitnud saates ega väida ka praegu, et Toomas Annus oli teadlik suustajate dopingukasutamisest. Küll aga oli tema seos asjaga suurem, kui varem teadsime.
Miks me nii väidame? Alustame Karel Tammjärve tunnistusest politsei ülekuulamisel 5. juunil 2019.
Kirjeldatud sündmuste ajaks oli selja taga juba kaks dopinguskandaali: 2011 Andrus Veerpalu positiivne proov, mis lõppes küll spordiarbitraažis õigeksmõistva otsusega, aga kirjeldas sisuliselt dopingu tarvitamist ja 2013 lõpus alanud nn Bernatski afäär, kus uurimiskomisjon tõdes, et Alaver ja teised dopingu tarvitamises kahtlustatud lihtsalt keeldusid ütlusi andmast.
Pärast neid skandaale tõrjuti Mati Alaver Eesti suusatamise juurest eemale, aga tekkis eraldi Team Haanja, mis oli avalikus konfliktis Eesti Suusaliiduga. Ametlikult polnud Alaver Team Haanjaga samuti seotud, kuid nüüd loeme mustvalgel, kuidas jätkas kulisside taga tegutsemist ja hankis rahastuse vähemasti dopingupatustajatele tänu suhetele Toomas Annusega. Seda kirjeldavad ülekuulamistel nii Karel Tammjärv...
Kui Algo Kärp…
Team Haanjal oli ka teisi toetajaid, kuid tõendid näitavad, et dopingu rahastamise allikana räägiti nimeliselt ainult Annusest. Näiteks WhatsAppi lõim Karel Tammjärve ja Mati Alaveri vahelisest suhtlusest mais 2018, kus arutati dopinguprogrammi kasvanud kulusid.
Asja uurinud riigiprokurör Taavi Pern, kes andis ka saates intervjuu, kinnitas samuti, et Annuse toetus liikus väljaspool tavapäraseid kanaleid ja ei kajastunud osaliselt Team Haanja aruandluses. See ei ole tingimata ebaseaduslik, aga siiski tähelepanu vääriv.
Seefeldi dopinguskandaal puhkes 27. veebruaril 2019, kuid kulus veel kümmekond päeva enne, kui politsei Alaveri kodu läbi otsis. Selle aja jooksul astus Alaver mitmeid samme juhtunu varjamiseks ja süstemaatilise mehena pani üksjagu kirja. Politsei leitud märkmed näitavad, et Alaver pidas sel ajal nõu ka Annusega. Väga võimalik, et Annus väljendas neis suhtlustes enda nulltolerantsi dopingu suhtes, aga kirja pani Alaver muuhulgas mõtte "Suuremad valed üle vaadata!!!".
Me ei saa 100 protsenti öelda, et ülaloleva vestluse teine osapool on Annus, aga sellele viitavad initsiaalid TA ja spetsiifiline viide "Pealtnägija" loole maadevahetuse afäärist, millest Annusel tänaseni okas hinges.
See ja teised dokumendid tulid välja alles nüüd Mati Alaveri kirminaalasja toimikust ega olnud avalikkusele varem teada. Koopiad toimikust on tänaseks olemas kõigis suuremates uudistetoimetustes ja ülal toodud rida on võimalik erapooletult kontrollida.
Kas see kõik näitab, et suurettevõtja teadis tingimata dopingu tarvitamisest? Ei. Kas see annab alust Alaveri lojaalsele toetajale küsimusi esitada? Jah. Seetõttu helistas "Pealtnägija" toimetaja Taavi Eilat esmaspäeval, 25. jaanuaril Toomas Annusele ja vahetas hulga sõnumeid. Täispikka sõna-sõnalt intervjuud saab lugeda siit.
27. jaanuaril läks eetrisse lugu, milles rääkisime, kuidas uued faktid näitavad, et sportlane Karel Tammjärv, olümpiavõitja Andrus Veerpalu ja suursponsor Toomas Annus olid asjaga rohkem seotud, kui varem arvasime. Loos kasutasime ka viisakamat ja sisulisemat osa Annuse kommentaaridest.
Selle loo peale teatas ehitusettevõtja reedel, et lõpetab protestiks kõigi spordialade toetamise. Võib tunduda, et saade "läks üle piiri" (Erki Nool), oli "süüdimatu ajakirjandus" (Ott Tänak), "infodoping" ja "vaatajate petmine" (Urmas Sõõrumaa), või väärib koguni füüsilist karistust (anonüümne SMS laupäeva hommikul), kuid "Pealtnägija" jätkab rikastelt ja mõjukatelt raskete küsimuste küsimist ka edaspidi.
Üks neist küsimustest on praegu: isegi kui "Pealtnägija" oleks midagi rikkunud, kas asjasse puutumatute spondeeritavate karistamine sellisel moel on proportsionaalne ja millist eesmärki see aktsioon tegelikult teenib?
Toimetaja: Aleksander Krjukov