Täna hommikul ilmselt paljudes töökollektiivides arutatati, kas team Annus või team Kärmas. Kuhu poole teie kaldute?

Ma olen segaduses spordisõber. See, mida me eelmisel nädalal nägime, oli, et kui inimene solvub, siis reageerib ta hästi kiiresti ja pärast otsitakse õigustusi sellele solvumisele.

Aga mida meil siis teada on? Meil on olemas retsidiivne kuritegelik seltskond, kes kahjustas Eesti sporti. Ja selles seltskonnas olid varem inimesed, kes olid rahvusvaheliselt dopinguskandaalidesse kaasatud ja neid otsustati sponsoreerida.

Ja kui sponsoreerimise tulemusel kulutab sponsor teatud hulga raha, aga see kahju on Eesti spordile suurem, siis avalikkusel on teatud õigustus küsida, millele tema mõtles. Kui Mihkel Kärmas esitab selle küsimuse, siis sponsor leiab, et ajakirjanik on rohkem süüdi kui Mati Alaver. Ta karistab ajakirjanikku palju suurema taagaga kui Mati Alaveri.

Kui ma toon Lance Armstrongi juhtumi, siis Armstrongi suhtes võtsid sponsorid ette terve hulga kohtulugusid selleks, et oma nime kahjustamist kompenseerida või hüvitada, aga et ka raha tagasi saada.

Aga antud juhul ei ole Annus Alaveri suhtes mitte ühtegi sammu teinud, küll aga Kärmase suhtes.

Ehk me ei ole kuulnud seda küsimust, et andke mu raha tagasi, mind on petetud?

Jah.

Ja ma toon veel ühe näite. See on selline tüüpiline kaitsestrateegia, mida Armstrong ka kasutas. Ta ütles sponsoritele, et te ju teadsite, mida ma teen. Kuidas te minult seda raha nüüd tagasi tahate saada.

Lance Armstrongi nägime tihti kuldne medal kaelas. Eesti suusatamises kuldsetest medalitest enam aastaid juttu ei ole.

Jah, ei ole.

On päris räpane ja kahtlustustega kaetud seltskond. Ja sellest hoolimata leitakse, et kõik on korras või et ärme sellega tegele. Seda pidevalt edasi lükates me olemegi tänases skandaalis.

Aga samas tuleb tunnistada, et mitte kuskil ei ole mustvalgel kirjas, et see sama suursponsor oleks selgelt asjast teadnud või et tal oleks olnud faktid laual, et jah, selline asi toimub ja et tema raha läheb konkreetselt veredopingu või kasvuhormooni ostmiseks.

Me ei saagi eeldada, et tema on kuritegelikult seda raha välja jaganud. Aga meid kindlasti huvitab, et kuna see kahju Eesti spordile on määratult suurem kui antud raha, siis kuivõrd ta on huvitatud kahjudega... Tema ei pea neid hüvitama, aga selle halva poole ära klaarima. Aga selle asemel ta karistab Eesti sporti veelgi rohkem. Ja see tekitab küsimusi, milleks selline käitumine.

Toomas Annus on ääretult toredalt toetanud Eesti sporti ja seda traagilisem on see olukord, et ta käitub Eesti sporti kahjustavalt.

Kuhu see lugu teie nägemuses võiks edasi areneda ja mis on järgmine samm selles loos? Kas me ühel hetkel võime kuulda veel uusi paljastusi, mis avavad seda niigi võigast lugu veel?

Nagu me nägime, siis esialgu öeldi, et ahh, ma edastasin telefoninumbri ainult ja natuke eksisime. Siis tuli välja, et nad on palju sügavamalt, regulaarselt, retsidiivselt rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevuses osalenud.

Ja osa kohtulugusid ei ole veel lõppenud. Pelgalt sellega tuleb veel informatsiooni esile.

Lisaks on ka grupp inimesi, kes antud valgussõõrist jäävad väljapoole. Millal nemad hakkavad rääkima, millal nemad komistavad, see hoiab kogu Eesti sporti pantvangis. Ja kui me seda ära ei klaari...

Me ei klaarinud seda Veerpalu juhtumi ajal, ei klaarinud Bernatski juhtumi järel. Leidsime, et kõikidel inimestel on õigus kõrvale vaadata. Siis me näeme, et me iseenda soovimatusega toitsime seda Team Haanja kuritegelikku kahjude süvendamist Eesti spordile.

Täpsustaks, kes on need, kes on hetkel valgussõõrist väljapool? Kellele te viitate?

Terve hulk inimesi, kes ei ole rumalad ja kes teavad, mis toimub. Need manipulatsioonid on suht keerulised olnud. Ja kui me vaatame Veerpalu esimest perioodi ja Bernatski juhtumit, siis seal tuuakse esile kahtlustusi tervishoiusüsteemi suhtes, teadlaste suhtes jne.

Arvatavasti selles ringkonnas on inimesi, kes omavad süüd.

Kas te mõtlete neid inimesi, keda me näeme nende lugude puhul kulleri staatuses?

Ott Tänak tõi küll ebameeldivas võtmes esile poriloopimise, aga tema rallisõitjana teab, et kui tänavad ei ole puhtad, siis pori lendab igale poole. Ja antud juhul ma usun, et on ka mitteteadlikke osapooli, kes on osalenud või kaasatud sellesse süsteemi. Ja nemad kannatavad samamoodi.

Ma ei anna hinnaguid, plusse ega miinuseid, aga kindlasti saavad kannatada ka inimesed, kes süüdi ei ole. Seni, kuni me seda ei taha ära puhastada ja ütleme, et ahh, liigume edasi ja meil on helge tulevik ees. Ei ole. See sama mustus tuleb meiega kaasa ja muutub veel suuremaks pilveks.

Asi on Kesk-Euroopa kohtutes jahvatamas – mida me võime sealt veel lisaks oodata?

Seal esitatakse süüdistus, süüdistusega seoses öeldakse, mispärast see süüdistus selline on. Ja siis see jõuab otsaga Eestisse ja meie peame siis vaatama kas pättide poole või vaatame uuesti kõrvale. Et liigume edasi ja unustame selle asja ära. Aga siis me oleme selle dilemma ees uuesti. Ühel hetkel kellelgi jälle viskab üle või solvub ja see vokk tõmmatakse uuesti käima.

Kas selle olukorra lahendaks, kui tuumikusse kuulunud inimesed Alaver ja Veerpalu – võiks öelda ka Veerpalud – tuleks ja räägiks ära, mis tegelikult juhtus?

See oleks igati mõistlik Eesti spordi puhtuse ja nende enda huvides samuti. Ega nad puhtad ei ole, aga nad saavad ennast rehabiliteerida selle julgusega, kuna nad on ette võtnud selle pätiteo ja vahele jäänud.

Aga teine ja suurem puhastavam samm oleks kohtulugu, kus siis sponsorid tsiviilhagi korras kaebavad kohtusse Mati Alaveri ja arvatavasti Karel Tammjärve, kes on mõlemad nende raha mittesihipäraselt kasutanud ja neid petnud. Ja sellest käigust tuleks välja asjaolusid, mis puhastavad kogu selle tunneli ära.

Et küsitaks tagasi kogu see toetus, mille najal on spordis valskust ja pettust tehtud?

Küsitaks tagasi ja tuleks ilmsiks informatsiooni, mida me peaksime teadma.

Mida ütleksite neile Eesti sponsoritele, kes on hakanud mõtlema nagu Toomas Annus, et mitte toetada sporti, et mitte sattuda ajakirjandusliku poriloopimise või mille iganes tõttu tähelepanu keskmesse?

Igaüks peab teadma, et kui ta on sponsor, siis kaasneb selle raha andmisega vastutus. See vastutus on hoolida, mis sellest rahast saab.

Sponsorlus on üks spordi osa, kui me tahame seda hüve saada. See ei ole transaktsioon, kus nad inimesi pantvangi võtavad, et kui teie jutt mulle ei meeldi, siis ma maksan teile ja teistele kätte. Näiteks Eesti kultuurile. See ei ole sponsorlus. Selles suhtes tasub mõelda, mida nad tahavad teha.