Eesti Energia teatel on õhutemperatuur on praegusel perioodil madal ja tarbimine kõrge, tuuleenergiat on turul aga vähe.

Eesti Energia juhitavad soojuselektrijaamad on päevasel ajal töötanud võimsusel 1000 kuni 1050 megavatti. "Selline on olnud ka riigi kui Eesti Energia omaniku ootus ettevõttele varustuskindluse tagamise toetamisel. Ilma selle tootmisvõimsuseta olnuks turuhinnad veelgi kõrgemad," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

Eleringi andmetel on tuulepargid, millest lõviosa kuulub Enefit Greenile, töötanud päevasel ajal võimsusel 100MW.

Nord Pooli elektribörsi Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Aruse sõnul on Eesti elektritootmise poolest väikses defitsiidis, Läti aga müüb Venemaa impordist tulenevalt rohkem kui ise tarbib.

Teisipäeva hommikuks oli Eesti elektritootmine kasvanud 1316 megavatini ja tarbimine 1283 megavatini.

Jaanuari viimastel päevadel langes elektri börsihind Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas keskmiselt 48 eurole megavatt-tunnist. Esmaspäeval kerkis keskmine hind 86,93 euroni megavatt-tunnist, teisipäeval langes taas 68,16 eurole.

Kõrgeimale tasmele kerkis elektrihind esmaspäeval kella üheksa ajal, kui see tõusis 200 euroni megavatt-tunnist. Teisipäeval oli samuti elekter kõige kallim kella üheksa ajal, kui see maksis 150 eurot megavatt-tunnist.

"Nii Põhjamaades kui Baltikumis, Poolas-Saksamaal on hinnad üsna sarnased. Tuult on hästi vähe, tarbimine on tõusnud," kirjeldas Arus.

Ta märkis, et lähiriikide elektriturg sõltub paljuski tuulest. "Taani on defitsiidis, Soome on suures defitsiidis. Rootsi on enam-vähem bilansis, aga meie lähedased kolmas ja neljas piirkond on defitsiidis," kirjeldas ta. Arus lisas, et praegu on ka veetase nii Soomes, Norras kui Rootsis tavapärane.

Praeguse olukorra jätkumine sõltub aga ilmast ja tuulest ning olusid on keeruline ette ennustada.