Energiasektori osakaal kogu Eesti majandusest on umbes 3,5 protsenti. Oma mõju on selle kahanemisel või kasvamisel seega kogu sisemajanduse kogutoodangule (SKT), kuigi täpseid arve on aasta esimese kuu põhjal võimatu rehkendada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Elektritootmine on olnud pikemat aega väga tugevas languses. Eelmise aasta alguses vähenes väga tugevasti ka sooja tootmine. Nii et võrdlusbaas on sellel aastal väga madalal. Kui me nüüd sel aastal toodame rohkem energiat, siis selle väga madala baasi pealt tekib ka tugevam kasv," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Me toodamegi rohkem. Elektritarbimine Eestis kasvas jaanuaris aastatagusega võrreldes esialgsetel andmetel kümme protsenti. Põhjus on eelkõige ilm. Selle aasta jaanuaris oli keskmine temperatuur -2,9 kraadi, eelmisel aastal +3,1.

"Tänane hommik näitas selle talve tiputarbimist. Umbes 9.30 paiku hommikul oli Eesti tarbimine 1517 megavatti. See number ise võib-olla ei ütle paljudele midagi, aga kui mõelda, et kõikide aegade tipp on olnud 1587, siis me täna hommikul olime juba küllalt lähedal sellele kõikide aegade tipule," rääkis Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Lisaks ilmale mõjutab energia tarbimist ja tootmist ka koroonakriisist väljatulek. Möödunud aasta märtsist aprillini vähenes elektritarbimine märkimisväärselt. Aasta viimases kvartalis olid aga näitajad tasapisi taastunud. Praegu võib juba öelda, et tarbime kõik ära ja jääb puudugi.

"Selle aasta jooksul me ei ole küll eksportinud mitte ühelgi tunnil elektrit, nii et me oleme ikkagi olnud importiv süsteem. Me võtame energiat juurde Soome poole pealt või Läti poole pealt," ütles Nord Pooli Baltimaade juht Ingrid Arus.