Riigikogu menetluses on käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus (SE 239), mille eesmärk on panna Euroopa Liidu (EL) välised veebipoed võrdsetele konkurentsitingimustele Eesti ja teiste EL-i riikide kaupmeestega. Teine eesmärk on see, et EL-i riigid on viimaste aastate jooksul e-kaubanduse buumi tulemusena kaotanud märkimisväärselt eelarvetulu mitte ainult maksuvaba piirmäära pärast, vaid ka selle massilise väärkasutamise tõttu.

Selle tulemusel muutub kauba tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu tellijale kallimaks, aeglasemaks ja bürokraatlikumaks. Eriti seetõttu, et kaotatakse maksuvabastus väikese väärtusega kauba impordile.

Vastavalt muudatustele peavad alates 1. juulist 2021 Euroopa Liidu välised veebipoed hakkama maksma käibemaksu kõigilt nendelt kaupadelt, mida tellivad Eesti või teiste EL-i riikide elanikud.

Käibemaksu tasumiseks väikese väärtusega (kuni 150 eurot) kaupadelt on eelnõus vastav erikord, mille kohaselt saavad veebipoed tasuda käibemaksu kas ennast riiki registreerides või leides endale maksuesindaja. Erikorra alusel tegutsev veebipood saab kogu käibemaksuarvestuse ja tasumise kõikidele EL-i riikidele lahendada ühe liikmesriigi maksuameti kaudu.

Uute nõuete mõju

Uudne ja ilmselt paljudele logistikafirmadele ja ka tollile üle jõu käiv nõue on, et kõik väikesaadetised tuleb deklareerida. Senise praktika kohaselt on veebipoodidest tellitav kaup maksnud valdavalt alla 22-eurose piirmäära, mis on lubanud vältida tollideklaratsioonide esitamist. Kolmandate riikide veebipoodidest tellitav kaup võib praegu olla isegi 90 protsendi ulatuses selline, mida tollile kirjalikult ei deklareerita.

Seega on juulist oodata meeletut tollideklaratsioonide hulga kasvu ja paljudes riikides tuleb hakata tolliagendi teenuse eest maksma igal pisiasja tellimisel. Hetkel on praktika, kus saaja hakkab deklaratsiooni alles siis esitama, kui kaup on kohal. Kui deklareerimine jätkub sama praktika alusel, suureneb vältimatult deklaratsioonide suure hulga tõttu ajakulu ka tellijale ja saadetiste kogunemine posti- ja kullerettevõtete ladudesse.

Täiendavalt lisanduv nõue iga väikepaki kohta tollideklaratsioon esitada saab koormavaks juba seetõttu, et valdavalt on Euroopa Liidu riikides tolliga asjaajamine praegu tolliagentidele monopol. Eesti on üks väheseid näited, kus on deklareerimine tehtud nii lihtsaks, et iga eraisik seda ka ise oma tellitud kaubale teha saab.

Uued maksumuudatused ei haaku senise õiguskorraga

Iga veebipood peab uute regulatsioonidega leidma endale maksuesindaja või asutama uue ettevõte, mille alt käibemaksuarvestust pidada. Ettevõtte registreerimiseks tuleb aga määrata ka Eesti puhul endale esindajaks kas advokaat või muu vastava volitusega isik.

Mõlemal juhul tuleb küsida, kas selline bürokraatia on vajalik.

Sisuliselt on uue maksumehhanismi puhul riskid niigi miinimumini viidud, sest kõiki kaupu saab tollis maksude tasumiseni kinni pidada. Pole mingit põhjust rakendada täiendavaid piiranguid üksnes selleks, et veebipoed saaksid oma maksukohustust täita. Näiteks Ühendkuningriigis pole maksuametis registreerimiseks veebipoodidel kohapealset esindajat vaja.

Lisaks, kui raamatupidamises kehtib üldine põhimõte, et dokumente tuleb säilitada seitse aastat, siis uues jõustuvas regulatsioonis on käibemaksu andmete säilitamise kohustuseks pandud kümme aastat.

Seadusandjale on seega siin palju mõtteainet, kuidas vähendada bürokraatlikke barjääre ja lihtsustada veebipoodide maksude tasumise ja aruandluse kohustust.

Senised e-lahendused pole toimivad

Siiani on tolliametnikud pidanud füüsiliselt läbi vaatama tohutut hulka saadetisi, et nende tegelikku väärtust kontrollida. Selline kontroll praeguse maksukorra tingimustes ei saagi olla tulemuslik. Nagu ka varasemate maksukogumise lahenduste puhul, on loodetud tulu saamiseks võtmeküsimuseks tehnoloogia rakendamine.

Arvestades, et veebipoel tuleb tunda eri riikide maksumäärasid ja ka muid kaupade impordi piiranguid, ei ole kuigi realistlik, et ookeanitagused veebipoed saaksid nende nõuete rakendamisega kergesti hakkama.

Eesti IT-sektori võimalus on pakkuda uusi andmetöötluslahendusi suurtele veebikaubamajadele, toetudes meie e-riigi senisele edukale infosüsteemide kogemusele. Arvestades, et tulevikus peab iga EL-i tarbija saama infot kaubahinnale lisanduvate maksude kohta veebipoodidest, peavad veebipoed hakkama arvestama käibemaksu iga tootekategooria ja sihtriigi põhiselt. Seda ei ole võimalik teha, kui vastavaid andmebaase ei vallata ega osata kasutada.

IT-ettevõtetele on see võimalus automatiseerida kogu ostu- ja tarneahel. Uudne on selles kontekstis sama andmekoosseisu automaatne edastus seotud riigiasutustele vajalikeks kontrollideks. Takistuseks on sel teel üksnes eelkirjeldatud õiguslikud tõkked.

Peamised muudatused e-kaubanduse maksustamisel 1. juulist 2021

• Euroopa Liidu välised veebipoed peavad hakkama tasuma käibemaksu kõikidelt Euroopa Liitu tellitud saadetistelt. Maksuvabastus alla 22-eurostelt saadetistelt kaotatakse.
• Erikorra maksukohustust tekib kauba müügi hetkel (mitte enam kauba impordil).
• Euroopa Liidu väline veebipood peab olema EL-is registreeritud maksukohustuslane või määrama spetsiaalse käibemaksuesindaja ja taotlema käibemaksu registreerimisnumbri.Käibemaksu andmed edastatakse ühe maksuhalduri kaudu nendele EL-i liikmesriikidele, kuhu tarbijad deklareeritaval perioodil kaupu tellisid.
• Käibemaksu aruandlus toimub igakuiselt. Esitada tuleb ka nn nullaruanded.
• Väärkasutuse vältimiseks ei tohi veebipoodide käibemaksu registreerimise numbrit avaldada (nt ei tohi seda numbrit arvetel näidata).
• Kõikide saadetiste kohta tuleb tollile esitada lihtsustatud andmetega tollideklaratsioon.
• Veebipoed ja nende esindajad peavad säilitama oma tehingute käibemaksuarvestust kümme aastat.