Meenutame näiteks Glehni Kalevipoega. Et kohalikud hakkasid seda kutsuma Glehni kuradiks, lasi nördinud mõisnik kujule kirjutada: "Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind." Kui rahvuskangelasega edasi minna, siis skulptor Tauno Kangro mõte ehtida pealinna kilukarbisiluett Tallinna lahes seisev Kalevipojaga luhtus juba eos muinsuskaitseameti vastuseisu tõttu.

Sageli on lugu märksa keerulisem ning meeldib-ei meeldi tasandist kõrgemal just poliitmonumentide ja riigimeestele püstitatud mälestussammastega. Kui suures osas möödus näiteks punamonumentide eemaldamine Eestis rahulikult, siis 2007. aastal Tallinnas teise kohta viidud pronkssõdur oli ajendiks tänavarahutustele ja üks mässu õhutaja kuulutas koguni, et Eesti seisab kodusõja lävel.

Võidupühal 2009 avatud Vabadussõja võidusammas Tallinnas on mitmel põhjusel üks enim poleemikat tekitanud objekt Eestis. Rahva lemmikut ei ole sambast tänini saanud.

Möödunud suvel lõppenud Konstantin Pätsi ausamba konkursi järel lahvatas arutelu selle üle, kas tegu on kandikule asetatud raiutud peaga või jäljendatakse sellega teleseriaali "Pehed ja karvased" tegelast. Leiti, et selline monument ei sobi Pätsile ega Tallinnale.

Kuigi vanasõna ütleb, et maitse üle ei vaielda, siis paistab, et küsimustes ausammaste, monumentide ja meie kõigi ühise avaliku ruumi üle algavad vaidlused maitse üle väga kiiresti. Miks avalikku ruumi püstitatud ausambad Eestis nii sageli tülisid tekitavad? Kuidas leida säärastes konfliktides kompromiss?

Saates arutlevad Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, kunstnik Kirke Kangro, arhitektide liidu president Andro Mänd, Kõrgema Kunstikooli Pallas lektor ja Vabadussõja mälestussammaste korrastaja Kristjan Bachman, galerist Piia Ausman ning muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste.

"Suud puhtaks" algab ETV-s teisipäeval kell 20. Saate meeskond ootab vaatajate küsimusi, arvamusi ja mõtteid aadressil suudpuhtaks@err.ee või automaatvastaja numbril 69 88 954.

Otsesaate ajal on avatud telefoniliin vaatajate küsimusteks ja kommentaarideks.