"Kätte on jõudnud aeg arutada uut põhiseadust," teatas Erdogan. 

Erdogani kodupartei AK ja selle liitlased paremäärmuslik MHP ja islamistlik BBP on Türgi parlamendis napis enamuses. Türgi parlamendis on 600 kohta, Erdogani juhitud koalitsioonis on 338 parlamendisaadikut.

Viimastel nädalatel on MHP juht Devlet Bahceli nõudnud Türgi peamise kurdi partei HDP keelustamist. HDP-l on Türgi parlamendis 56 kohta ja nende keelustamine muudaks jõudude tasakaalu oluliselt. Opositsioonile kuulub parlamendis 176 kohta. 

Türgi põhiseaduse muutmine nõuab vähemalt 350 parlamendiliikme toetust ja Erdogan peab oma plaaniga edasi liikumiseks võitma mõne marginaalse partei toetuse.

Samuti süüdistas Erdogan peamist Türgi ilmalikku opositsiooniparteid CHP-d, süüdistades neid sidemetes gulenistide islamivõrgustikuga.

"Reforme ei saa läbi viia terroriorganisatsioonide varjus," lisas Erdogan.

Erdogan süüdistab guleniste 2016. aasta riigipöördekatse korraldamises.

Praegune Türgi konstitutsioon põhineb endiselt 1960. aastal sõjaväe poolt koostatud põhiseadusel. 1960. aastal toimus Türgis riigipööre, mille käigus kukutati riigi esimene demokraatlikult valitud peaminister Adnan Menderes. 

Türgi põhiseadust on aastate jooksul mitu korda muudetud, viimati 2017. aastal. Selle käigus laiendas Erdogan laialdaselt oma volitusi.

Erdoganil on nüüd olemas täidesaatva võimu volitused ja ta on nüüd võimeline valitsema dekreediga. Siiski tema populaarsus on kasvava majanduskriisi ajal langenud kõigi aegade madalamale tasemele. 

Erdogan on olnud Türgi peaminister ja president viimased 18 aastat.