EL annab Türgile rohkem raha, et vältida uut rändekriisi

Ajalehe The Times teatel annab Euroopa Liit Türgile rohkem raha, mille eesmärk on ennetada uue pagulaskriisi tekkimist.
Teisipäeval kohtusid Ankaras Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu president Charles Michel Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga. Kohtumisel lepiti kokku, et Türgi ja EL-i viie aasta vanust rändelepingut pikendatakse.
Viis aastat tagasi sõlmitud lepingu alusel sai Türgi Euroopa Liidult kuus miljardit eurot, vastutasuks peatas Türgi sisserändajate voo Kreekasse. Lepingu pikendamise järel EL-i rahaeraldused Türgile suurenevad.
"Täpsed üksikasjad tuleb veel avalikustada, kuid peagi kuulutatakse välja EL-i rahastamispakett, mis aitab Türgil, Liibanonil ja Jordaanial põgenike eest hoolitseda," teatas The Times.
"Türgi on näidanud üles huvi konstruktiivsel viisil aruteludes osaleda," teatas von der Leyen.
EL-i ja Türgi rändeleping sõlmiti 2016. aasta märtsis. Aastatel 2015-2016 läks Türgist Kreekasse üle 850 000 inimese, enamus olid süürlased. EL lubas Türgile rändelepingu raames kuus miljardit eurot. Raha lubati maksta kahes osas, 2016. ja 2018. aastal.
Pärast rändelepingu sõlmimist on sisserändajate arv Kreekasse märkimisväärselt vähenenud. 2019. aastal saabus Türgist Kreekasse umbes 60 tuhat inimest. 2020. aastal oli see arv vaid üheksa tuhat.
Erdogan väidab, et EL ei ole Türgile kõike lepingu raames lubatud raha maksnud. Erdogani sõnul on Türgi saanud ainult 3,7 miljardit eurot.
"Tõeline pilt on keerulisem: peaaegu kogu esimene kolme miljardi euro suurune osa on makstud, kuid teisest on Türgi saanud vaid 1,44 miljardit eurot. Kuus miljardit eurot on lisaks eraldatud veel ÜRO abiorganisatsioonidele," teatas The Times.
Erdogan on Brüsselit samuti süüdistanud, et EL ei avaldanud talle piisavalt kiiresti toetust pärast riigipöördekatset 2016. aastal. 2016. aasta novembris külmutas Brüssel Türgi liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga.
Türgis elavatel Süüria pagulastel on õigus kasutada tasuta riigi tervishoiu- ja haridussüsteemi.
Euroopa Liidu liidrid ütlesid teisipäeval, et nad on samuti mures inimõiguste rikkumiste pärast Türgis. Türgi taganes märtsis soolise vägivalla konventsioonist ja riigis keelati suurima kurdide erakonna tegevus.
Toimetaja: Karl Kivil