Euroopa Nõukogu otsusega plaanitakse kehtestada sanktsioonid Türgi ettevõtetele ja isikutele, kes olid seotud gaasimaardlate ebaseadusliku uurimistega Euroopa Liidu vetes, teatas Deutsche Welle.

Türgi naftakorporatsiooni asepresident ja selle uuringute osakonna asedirektor on praegu juba Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas. Uued sanktsioonid lubavad nimekirja pikendada, konkreetsetes isikutes ja ettevõtetes Euroopa Nõukogu kokku ei leppinud.

"Kahetsusväärselt on Türgi ette võtnud provokatsioone ja eskaleerinud oma retoorikat Euroopa Liidu riikide vastu," teatas Euroopa Nõukogu.

Euroopa Liit ei kehtestanud siiski Türgi majanduse vastu laiemaid sanktsioone, mida nõudsid Prantsusmaa, Kreeka ja Küpros.

Euroopa valitsusjuhid tegid EL-i välispoliitika juhile Josep Borrellile ülesandeks koostada aruanne Euroopa ja Türgi vahelistest poliitilistest- ja majandussuhetest. Borrelli aruanne peaks valmima järgmise aasta märtsis, siis toimub järgmine Euroopa Liidu tippkohtumine.

Türgile plaanib kehtestada sanktsioonid ka USA, mis oleks vastuseks Ankara otsusele osta Venemaalt õhutõrjesüsteem S-400. USA president Donald Trump on keeldunud juba F-35 hävitajate müümisest Türgile.

USA presidendiks valitud Joe Bideni administratsioon suure tõenäosusega tugevdab veelgi Türgi-vastaseid sanktsioone.

USA ja Euroopa Liit seisavad silmitsi sarnase dilemmaga: ohjeldada NATO-sse kuuluva Türgi ambitsioone, samal ajal vältides Ankara suuremat koostööd Venemaaga.

"Pole vahet, milline otsus sanktsioonide osas tuleb, Türgit see ei mõjuta," ütles sel kolmapäeval Türgi president Recep Tayyip Erdogan .