Eesti riigikaitsel on kaks tugisammast: läbi ajateenistuse väljaõppe saav reservarmee ning liitlaste toel jõustatav kollektiiv kaitse. Kui teise samba rakendamisel toetume peamiselt poliitikute ja diplomaatide jõupingutustele rahvusvahelises suhtluses, siis reservarmee koolitamise vastutus on täielikult meie endi kätes.

Lahinguvalmis reservväelased on esimene kaitseliin, mida saab rakendada eeskätt sõjalise konflikti, aga vajadusel ka suuremahulise humanitaarkriisi korral, et tagada elanike turvalisus ja Eesti territoriaalse terviklikkuse kaitse.

Põhiseaduse paragrahv 124 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras osa võtma. Täpsemalt sõnastab nõuded kaitseväeteenistuse seadus: riigikaitselist kohustust on võimalik täita kas ajateenistuses või asendusteenistuses. Viimase valimisel peavad kaitseväekohuslasel olema mõjuvad usulised või kõlbelised põhjused.

Kuigi taasiseseisvunud Eestis on ajateenijaid välja õpetatud ligi kolmkümmend aastat, ei mõtle paljud noored mehed endiselt sellele, et ka nendega on riigi kaitseplaanides arvestatud ning neilt oodatakse – alguses ajateenijana, hiljem reservväelasena – riigikaitsesse panustamist.

Ajateenistuse võimalikult varajane sobitamine tulevikuplaanidesse lihtsustab nii kutsealuse elukorraldust kui ka kaitseväe ja kaitseressursside ameti tööd väljaõppekoosseisu planeerimisel.

Ajateenistust peaks vaatama kui osa elukestvast õppest, mille käigus omandatakse edasiseks eluks vajalikke oskusi, teadmisi ja kogemusi. Haridussüsteemi konteksti pannes võiks kaitseväe väljaõppekeskusi võrrelda kutsekoolidega: õpe on üles ehitatud kursusepõhiselt, teoreetilist õpet toetavad ja kinnistavad praktilised harjutused maastikul. Iga kursus viiakse läbi vastavalt ettevalmistatud õppeplaanile, mida regulaarselt ajakohastatakse ja täiendatakse.

Ajateenijaid väljaõpetav instruktorkoosseis on saanud Kaitseväe Akadeemias lisaks sõjalisele väljaõppele ka tugeva didaktilise ettevalmistuse ehk teavad lisaks selle "mida" õpetada ka seda, "kuidas" õpetada.

Kesk- või kutsekoolist tulnutele sobib ajateenistus hästi senise haridustee jätkuks, sest neil on juba väljakujunenud õpiharjumused ning kaheksa või ühteteistkuuline kaitseväeteenistus annab kindlasti tarvilikke kogemusi edasiseks õppe- või tööeluks.

Ajateenistusest kõrvale hoidmise üheks argumendiks tuuakse tihti perekondlikke või majanduslikke põhjuseid. Kindlasti on ka neid noori, kes tõesti peavad lähedasi toetama – kaitseväeteenistuse seadus näeb sellistel juhtudel ette ajapikenduse andmist kuni vastavate asjaolude äralangemiseni.

Rahaliste kohustuste täitmiseks maksab riik ajateenijatele ja nende alaealistele lastele või ülalpeetavatele toetust, mis peaks katma esmased vajadused. Muude kohustuste (laenud, liisingud jm) kompenseerimist seadus ette ei näe.

Siingi peaks iga noor tulevikuplaane tehes arvestama riigikaitses osalemise kohustust ja läbima ajateenistuse enne kodulaenu või muu suurema rahalise kohustuse võtmist. Selleks on igal inimesel võimalik esitada kaitseressursside ametile avaldus kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks, mille järel läbib ta arstliku komisjoni ning positiivse tulemuse korral alustab peatselt ajateenistust.

Vabatahtlikult ajateenistusse astunutel on tavaliselt võimalik valida endale sobiv teenistuskoht. 2019. aastal astus vabatahtlikult ajateenistusse 43 protsenti isikutest, mis näitab varasemate aastatega võrreldes selget kasvutrendi.

Vabatahtlik ajateenistuse läbimine pärast kesk- või kutsehariduse omandamist tähendab ka seda, et kõrgharidusõppesse või tööellu ei teki ligi aasta pikkust sunnitud pausi.

Eriti oluline on see alles karjääri või õpinguid alustava noore jaoks, kes pärast aasta või paari pikkust sisseelamisperioodi peab läbima ajateenistuse ning eraldub alles tuttavaks saanud keskkonnast. Lihtsam on planeerida tegevused etapiliselt: kesk- või kutseharidus, ajateenistus ja seejärel vastavalt soovile kas edasine õpe kõrgkoolis või tööle asumine.

Seadus küll võimaldab küsida ajapikendust kutse- või kõrghariduse omandamiseks, kuid seda tehes tuleb arvestada, et kui õpingud mingil põhjusel nominaalajast pikemaks venivad, siis tuleb ikkagi õpinguid lõpetamata ajateenistusse astuda.

Kaitseväes lähtutakse põhimõttest, et edukas operatsioon algab õigeaegsest ja põhjalikust planeerimisest. Seda seisukohta peaks noored mehed (aga miks mitte naisedki) rakendama ka oma tulevikule mõeldes, et sobitada ajateenistus muude plaanide hulka.

Õigeaegselt tehtud otsused vähendavad teadmatust ja hoiavad ära ebameeldivad üllatused, kui kutse arstlikku komisjoni saabub näiteks just enne õppeaastat välisülikoolis või huvitavat praktikakohta edukas ettevõttes. Kõigil neil, kellel on juba sel suvel soov ajateenistusse asuda, tasub kohe ühendust võtta kaitseressursside ametiga, et läbida arstlik komisjon ja leida endale sobiv väeosa ja ametikoht.