Põdurad poisid pääsevad tulevikus kaitseväe arstlikust komisjonist
Kaitseministeeriumi hinnangul on senine ajateenistusse minevate noormeeste tervisekontroll ajale jalgu jäänud ja nüüd asutakse seda reformima, et edaspidi pääsevad ajateenistuseks liiga põdurad poisid arstlikus komisjonis käimisest, nende saatus otsustakse digiloos olevate terviseandmete põhjal.
Riigile käib üle jõu senine kord, kus kaitseväe arstlik komisjon pidi läbi vaatama kõik kaitseväekohuslase ikka jõudnud noormehed. Et säästa tohtrite aega ja vaeva, aga ka tervisekontrolliks kuluvat raha, tahab kaitseministeerium senist arstlike komisjonide tööd reformida.
Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse juht Anu Rannaveski ütles, et praegu kulub väga suur hulk ressursist sellistele kutsealustele, kes ajateenistusse tegelikult ei jõua. "Nüüd, kui meil on ligipääs tema terviseandmetele ja me juba infosüsteemist näeme, et ta ajateenistusse ei sobi – kas tal on mingi haigus, mingi vigastus –, siis nende puhul saab arst teha otsuse andmebaasis olevate andmete pealt," selgitas Rannaveski.
Aastas vaatavad arstlikud komisjonid läbi 10 000 kuni 11 000 noorukit ning Rannaveski sõnul on paari tuhande tervis nii põdur, et püssi alla minek ei tule kõne alla.
"Need kutsealused ja neiud, kes terviseandmete pealt sobiksid ajateenistusse, siis nende jaoks jätkub terviseseisundi hindamine üsna samamoodi nagu täna. Üks selline erisus seal on, mis peaks natukene kergendama olukorda nende jaoks veelgi, et nad ei pea enam esitama kohustuslikku perearsti tõendit," lausus Rannaveski.
Plaanitav muudatus ei kergenda mitte ainult perearstide, vaid ka arstlikes komisjonides töötavate tohtrite elu märkimisväärselt, sest edaspidi on neil võimalus noorte terviseandmeid näha.
"Kõige olulisem võiks olla muudatus, et me kaitseressursside komisjonis näeksime kutsealuste terviseandmeid, sest siiani on need olnud vaikimisi suletud, kutsealune on pidanud nad ise lahti tegema," ütles arstliku komisjoni ekspertarst, Laagri perearst Triinu-Mari Ots.
Uus kord võib ärgitada ajateenistusest kõrvalehoidjaid tegema tohtritega kokkuleppeid, kuid perearsti sõnul selline plaan läbi ei lähe.
"Ainult sellest, et mina perearstina sinna kirjutaksin, et kutsealune justkui ei kuule ja ei näe või tal on muud haigused, ei piisa. Selleks peab olema eelnevalt käidud erinevate eriala spetsialistide juures," märkis Ots.
Tervisehädadega noormeeste arv kasvab. Kui 2018. aastal tunnistasid arstid iga viienda nooremehe ajateenistuse jaoks liiga põduraks, siis mullu oli neid juba 26 protsenti.
Plaanitav reform peaks teostuma 2022. aastal.
Toimetaja: Marko Tooming