Kuigi aastane hinnatõus, 0,2 protsenti, on väike muutus, näitab see Swedbanki ökonomisti Liis Elmiku sõnul, et eelmisel aastal alanud ja üheksa kuud kestnud hindade langus on peatunud.

"Hindade tõusu taga on eelkõige elektrihinnatõus ja see on põhjustatud eelkõige külmast ilmast. Me näeme, et tarbimine on kasvanud ja nõudlus on suurenenud, ka hind on tõusnud. Kui vaatame teisi suuremaid hinnagruppe, siis seal on hindade muutused sarnased eelmiste kuudega," ütles Elmik.

Ökonomistid prognoosivad, et aasta kokkuvõtted kerkivad hinnad 1,3 kuni 1,4 protsenti.

Elmiku sõnul on selle taga nõudluse kasvu ootus. "Me eeldame ikkagi, et saame viiruse esimesel poolaastal kontrolli alla, et teisel poolaastal läheb elu tavapärasesse rütmi tagasi. See suurendab ka nõudlust ja see omakorda tõstab hindu, just teenuste osas," rääkis Elmik.

Mootorikütuste maksumust mõjutas jaanuaris võrreldes eelmise aastaga nii madalam toornafta hind kui ka väiksem diislikütuse aktsiis. Siiski on kütusehinnad tõusuteel.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht märkis, et alates novembri algusest on kütusehinnad nii bensiinil kui diislikütusel kasvanud üle 50 protsendi, isegi 56-57 protsenti.

Hinnatõusu põhjuseks on positiivsed väljavaated maailmamajanduses seoses vaktsiinide tuleku ja nakatumisarvude langusega. Kütuse tarbimine ja nõudlus kasvavad.

"Teiselt poolt OPEC+ Venemaaga on väga truud oma tootmiskärbetele, mitte kütust turule juurde anda. Ja kui teiselt poolt on janu tarbida rohkem ja juurde ei anta, siis on see paratamatu," märkis Vaht.

Vaht lisas, et lähiajal jätkub tugev surve kütusehinna tõusule ja palju oleneb sellest, kas OPEC annab turule siiski täiendavat kütust juurde.