Külma ilma ja vähese tuule tõttu asus Soome Eestist elektrit ostma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1610716500000 | amCalendar}}
Foto: Sergei Stepanov/ERR

Viimastel päevadel nii Eestis kui Põhjamaades külmemaks läinud ilma tõttu pani Eesti Energia tööle soojuselektrijaamad. Tuulevaikuse tõttu on ka Soome asunud Eestist tavapärasest suuremas mahus elektrit importima.

"Energiatootjatele on külmad ilmad head ilmad, saame oma juhitavat tootmisvõimsust maksimaalselt rakendada. Tõepoolest nii eile kui täna kui lähinädalaks võib ennustada, et madalate temperatuuride ja vähese tuule tõttu on elektri nõudmine Nord Pooli turul ja ka Eesti turul oluliselt tõusnud, tõusnud on ka hinnad," rääkis Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola ERR-ile.

Vainola sõnul suudab Eesti praegu turule pakkuda enam kui 1000 megavatti oma juhitavat tootmisvõimsust, tarbimine ulatub päevasel ajal ligikaudu 1400 megavatt-tunnini. "1000 megavatist juhitavast võimsusest enam kui 120 megavatti toodame taastuvenergiast ehk puidujäätmetest," lisas ta.

Suur tarbimine on üles viinud ka elektri hinnad. Jaanuari esimestel päevadel jäid päeva keskmised hinnad Nord Pooli elektribörsil Baltikumi ja Soome hinnapiirkondades 40 euro ligidale megavatt-tunnist. Neljapäeval ja reedel maksis megavatt-tund keskmiselt vastavalt 77,05 ja 78,14 eurot.

Soome elektritarbimine on praegusel ajal 14 000 megavatti, riik suudab ise toota samal ajal 11 400 megavatti energiat, kirjutab Yle. Tuule vaibudes sõltub riik oluliselt impordist, sel juhul tuleb importida Rootsist, Veemaalt ja Eestist ligi 20-25 protsenti tarbitavast elektrist. Kõige suurem tarbimine registreeriti Soomes 2016. aastal, kui see ulatus 15 100 megavatt-tunnini.

"Eesti hetkel ei impordi midagi läbi välisühenduste Soome, küll aga Lätist tuleb mingi osa sisse. Kuskil 1500 megavatti on hetkel Eesti tarbimine ja sellest suurusjärgus 1200-1300 toodame Eestis ise kohapeal ja 200-300 megavatti ostetakse tõenäoliselt sisse Läti-suunal," rääkis Vainola.

Elektri hinda on aga mõjutanud mitmed tegurid. "Külmade ilmadega on teatavasti tuuleolud väiksed ehk tuulevõimsusi on vähem turul. Tuule mõju on seal kuskil laias laastus 2000 megavatti ja kui tuult ei ole, siis nad ei saa toota. Loomulikult ka detsembris Ringhals 1 tuumajaama plokk suleti lõplikult, mis on turul elektrienergia nõudlust oluliselt tõstnud. Need on olnud need, mis on oluliselt hindu tõstnud Soomes ja Rootsis ja just neil esimestel külmadel päevadel näitavad meie välisühendused, et tegelikult on Estlink ühendused katnud praegu Soome elektridefitsiiti," sõnas Vainola.

Nii madalat elektri turuhinda, kui oli novembris ja detsembris, kui Põhjamaades oli hüdroressurssi hästi palju, me lähiajal ei näe.

"Mida me viimase nädala jooksul näeme, siis selle aasta alguses käivitus uus Norra ja Saksamaa vaheline merekaabel ja see on tõstnud Norra hinnad kõrgemale kui need eelmisel aastal olid. Kõrgem hind on kogu Nord Pooli piirkonnas," rääkis Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson "Aktuaalsele kaamerale".

"Siin on päris mitu koosmõju selles turupiirkonnas laiemalt. Siiani domineeriv madal hüdroenergia on leidnud uusi väljundeid ja see kindlasti mõjutab elektrininda ka meie turul," ütles Vainola.

Toimetaja: Barbara Oja, Margitta Otsmaa, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: