Õpetajad tahavad õigust suusatunde ka käredama pakasega teha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuigi nii head suusailma pole Eestis mitu aastat olnud, on kehalise kasvatuse õpetajad hädas õuetundide läbiviimisega, sest pea 15 aastat tagasi kehtima hakanud määrus ei luba lapsi vähegi krõbedama külmaga õue sportima. Määruses näpuga järgi ajavad lapsevanemad võiksid kehalise kasvatuse õpetaja Raina Luhakoodri sõnul termomeetri näidu asemel hoopis laste riietusel silma peal hoida.

Kuna õuetundide puhul võetakse arvessse ka n-ö tuulekülma, siis on tänavu olnud vähe suusatundideks sobivaid päevi. Nii tegidki kehalise kasvatuse õpetajad ettepaneku külmakraadide reegel üle vaadata.

"Kui nüüd ikka näpuga järge ajada, siis meie Eesti talvel ei saakski õue minna, sest  temperatuurid on seal (määruses - toim) antud tajutava külmaga. Esimesest kuuenda klassini on seal piirmäär kuni -10 kraadi, mis tähendab meie talves, ma ei teagi, millal me tohiksime sinna täieõiguslikult minna," rääkis Tallinna Kristiine gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Raina Luhakooder.

Põlvamaal on talved pealinnast külmemad ja lundki rohkem, Põlva kooli algklasside lapsed pakast ei pelga,  tuulevaikse ilmaga ollakse õues ka siis, kui külma on -12 kraadi ja kehalise kasvatuse õpetaja Toomas Kivendi sõnul midagi hullu ei ole juhtunud.

"Põhikoolilastega tõesti, kui -15 kraadi peale läheb, siis oleme kolinud sisse, sest nemad on natukene tundlikumad kui väikesed lapsed," rääkis Kivendi. Õpetaja sõnul teismelised külmaga väga väljas olla ei taha. "Kui nad tahavad augulist teksapüksi ka kehalise tunnis kanda, siis muidugi hakkab tal külm," tõdes õpetaja.

Lastevanemate surve alla sattunud koolijuhid nõuavad aga reeglitest kinnipidamist, kuigi Tallinna õpetaja Luhakoodri hinnangul pole probleem mitte niivõrd pakases, vaid vales riietuses.

"Liibukad on tüdrukutel jalas, jopekene peal, õhukesed kindad, mõnel pole mütsigi, paljad jalad paistavad tossude ja liibukate vahelt välja. Minu meelest on külm niimoodi käia," sõnas Luhakooder. Kui end kihiliselt riidesse panna, siis õuetunnis külm ei hakka, on ta veendunud. 

Põlva kooli õpetaja sõnul on ilmastikule sobivalt riides need lapsed, kelle vanemad ise ka sporti teevad.

"Aga teistel on paksud püksid, seal all on teksapüks. Et oleks spordisärk või pika varrukaga sviiter, ei ole väga näinud. Soojad villased sokid on nüüd vist juba 70-aastaste pärusmaa," tõdes ta. Kõige paremini õpetaks Kivendi arvates lapsi riietuma paar-kolm külma talve.

Õuetundide puhul temperatuurimiinimumist loobumist kehalise kasvatuse õpetajad mõistlikuks ei pea, küll võiks suusatundide piiri nihutada viis kraadi allapoole. Kas seda soovi kuulda võetakse, sotsiaalministeerium veel öelda ei osanud, kuna õpetajate pöördumine alles laekus.

Kehalise kasvatuse liidu juhina sotsiaalministeeriumile kirja saatnud Luhakooder ei usu, et mõni kehalise kasvatuse õpetaja ajaks kõvast tuulest hoolimata lapsi kas või nui neljaks välja tundi.

"Eks õpetajad ole piisavalt targad, nad oskavad teha neid otsuseid, millal välja minna. Pigem on tõesti see, et paljudel lapsevanemad ütlevad, et piir on siin ja ta laps ei viitsi, ei taha neid riideid sel päeval kaasa võtta," tõdes Põlva kooli õpetaja Kivend.

Nõmme gümnaasiumi viienda klassi poisse teisipäevane kümme miinuskraadi suusatamast ei seganud. 5C klassi poisi Andri sõnul peaks olema ikka päris külm, oma 25 kraadi, kui tuleks õuetund ära jätta. Tema klassivendade Tormi, Rauli ja Normani arvates on talvel kekatunnis äge, kui saab suusatada, uisutada või kelgutada. "Kui saab teha põhimõtteliselt kõike, mis lumes võimalik," võttis Raul kokku.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: