Jüri Ratas: olen olnud EKRE valijate üks suurem toetaja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Keskerakonna esimees Jüri Ratas juhtis novembri lõpust 2016 kuni jaanuari lõpuni 2021 kahte eriilmelist valitsust ja tunnistab, et koalitsioonid pole Eesti poliitikas olnud kunagi abielu-koalitsioonid. Siiski kinnitab Ratas, et on olnud alati EKRE valijate poolt, et toetada ka neid mõtteid, mida on toonud EKRE Eesti poliitikasse. Rääkides oma lähedasest võitluskaaslasest Mailis Repsist leiab Ratas, et võibolla peame otsustama, et see ei olegi viga, kui ministril on üks inimene, kes aitab tema igapäevast elu korraldada.

Kas neli aastat ja kaks kuud peaministri ametis on nagu üks pikk päev, kus – piltlikult öeldes – päike kunagi ei looju, kõik kestab peatumatult ja puudub võimalus korraks kõrvale astuda, et hinge tõmmata?

See on üks pikk... ööpäev. Seal on kõike, nagu ööpäevas ikka. On päikest ja on kuud. Ja nagu aastaaegades – on vihma, on lund, on päikesepaistet, on äikest, on vikerkaart...

Võib öelda küll, et see on olnud üks väga kiire ja huvitav sõit.

Mida on selles töös rohkem: tunnet "Jah, ma suudan." või hoopis tunnet "Ei, see on võimatu missioon."?

Kui peale jääb tunne "Ei, see on võimatu missioon.", siis on see amet ka läbi. Peaministrina pead alati leidma neid võimalusi ja lahendusi, kuidas edasi minna. Aga edasi minna paremini, kokkuleppega. Peaministrina pead kindlasti mõtisklema, mis on koalitsioonile õige otsus, et koalitsioon edasi töötaks.

Peaministri ametis ei saa teistmoodi, kui motivatsiooniga, et jah, ma suudan, ma lahendan selle, ma näen võimalust.

Kas saite 13. jaanuaril vabaks meheks, kui teatasite, et astute peaministri ametist tagasi?

See oli juba 2005. aastal, kui ütlesin Rannamõisa kirikus oma abikaasale, et jah, ma soovin sellesse abiellu astuda. Nii et abielus mees ei ole kunagi vaba mees. (Muigab)

Kuid tööalaselt tähendas see [13. jaanuar] kindlasti ühe etapi lõppu. Kas ma sain vabaks meheks või vastutusest vabaks – ei...

Aga teis oli silmnähtavalt mingi vabanemise tunne.

Olen alati toetanud otsuste tegemist. Vastutus, mille võtsin 13. jaanuari esimestel tundidel, et selles olukorras ma astun [peaministri kohalt] tagasi, on täiesti uus poliitiline käitumine, uus poliitiline kultuur.

Kas teis oli siis vabanemise tunne või ei?

Ma ei saa öelda, et minu soov oli vabaneda sellest koalitsioonist. Ei olnud. Loomulikult oli soov edasi töötada. Aga ei olnud enam toetuspinnast, et sellest tõkkest üle minna.

Kas oli vabanemine... Ei saa nii öelda. Oli selge, et Jüri Ratas jätkab Keskerakonna esimehena, jätkab riigikogus.

Te ei saa minult seda [vastust], et nüüd ma vabanesin ja kõik jäi selja taha. Ei jäänud, nende teemadega tuleb edasi minna.

Ütlesite, et lahkudes annate võimaluse Keskerakonna korruptsiooni kahtlustustele "valgust heita ja selgusele jõuda poliitilise ja ühiskondliku rahu tingimustes". Uskusitegi, et Eestisse laskub poliitiline ja ühiskondlik rahu?

Olen alati – alates 2011. aastast, kui kandideerisin esimest korda erakonna esimeheks – soovinud seda erakonda muuta. Uskusin [hiljem], et jätame selja taha mõned juba üle kümne aasta vanad korruptsiooniasjad, mis on hetkel veel kohtus ja mis puudutavad perioodi 2009-2015.

Ja kui [nüüd] tuli uus kahtlustus, ka erakonna osas, siis nägin, et ainuvõimalik on käituda mitte ainult oma sõnade, vaid ka oma sisemise veendumuse järgi ja tuleb ka tegu teha. Tegu oli see, et sellest kohast ei saa enam [peaministrina] edasi minna.

See oli ju poliitiline tuulispask, mis Eestit tabas – vana koalitsioon lagunes, laua taha istusid senised rivaalid Reformi- ja Keskerakond, kes hakkasid uut koalitsiooni tegema.

Nende 10 või 20 tunni jooksul pärast Jüri Ratase tagasi astumist oli Keskerakond [samahea kui] opositsioonis. Siis oli küsimus, kas me jääme opositsiooni või on meil tahet ja leiame poliitilise silla, et minna koalitsiooni.

Arvan, et nelja aastaga [valitsuses] oleme teinud sada korda rohkem kui palju pikema ajaga opositsioonis. See on poliitiline realiteet: oma seisukohti, põhimõtteid, oma valijate eest seismist ja Eesti eest seismist  saad kõige paremini teha koalitsioonis.

Toomas Sildami intervjuu Jüri Ratasega Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Keskerakonna minevikuvarjude tumedus ja vanade seljakottide raskus ei jäta teile ruumi lihtsalt vabandamiseks, kui tõusevad uued korruptsioonikahtlustused.

Üks on vabandamine, aga peame ka oma käitumisega näitama, et soovime seda mustrit muuta. Kui räägime korruptsioonist, ma ei taha siit kõrvale vingerdada, siis peame näitama ka reaalselt, et tahame midagi muuta.

Korruptsiooni aspektist tegime juhatuse koosoleku, dokumenteerisime, kes tegeleb erakonnas rahaasjadega, on loodud finantskomisjon, mida juhib [tervise- ja tööminister] Tanel Kiik, sinna kuulub [regionaalhalduse minister] Jaak Aab, palusin et ka siseministri ametit pidav Kristian Jaani. 13. jaanuaril tegin ettepaneku kärpida nädalaga meie eelarvet ja palju inimesi koondada, et olla ka valmis kõige halvemateks otsusteks.

Teie ju teate, milles prokurörid kahtlustavad Keskerakonda ja partei eelmist peasekretäri Mihhail Korbi?

Ega ma rohkem tea, kui avalikkuse ees on olnud. Kahtlustuse sisu on seotud Porto Francoga ja sellega, kas ta siis sai servituudi ehk tee ligipääsu odavamalt. Keskerakond on siin hea koostööpartner politseile ja prokuratuurile. Ka meie soov on, et selgus tuleks võimalikult kiiresti.

Kui tõsine see lugu teile tundub?

Mina usaldan Eesti kohtu- ja õigussüsteemi, olen seda öelnud nii opositsioonis kui ka koalitsioonis. Ütlen seda ka täna.

Kui selliseid asju algatatakse, ei saa neid kunagi võtta nii, et ah, see ei ole tõsi või on viienda järguline. Ei ole. Need on tõsised asjad. Eesti poliitiline elu on pärast seda kahtlustust väga tugevasti muutunud.

Mingid niidid viivad ka Tallinna linnavalitsusse, kus on Keskerakonnal ainuvõim. Kohalike valimiste künnisel ei ole see teile mugav olukord?

Härra Sildam, ei teie ega mina ole politseinik või prokurör. Mul ei olegi rohkem öelda, kui et kindlasti teevad need instantsid oma tööd professionaalselt ja õiglaselt.

Te ikka loete, mida inimesed sotsiaalmeedias teist arvavad?

Muidugi loen, mida inimesed arvavad. Ja mitte ainult sotsiaalmeedias, Jüri Ratas on ka päris usin Eestis ringi käija. Tõsi, mulle meeldib rohkem inimestega silmast silma kohtuda.

"Teame, mis on reeturi palk sõjaväes, aga tsiviilelus???" hüüatas üks proua teie Facebooki lehel kolme küsimärgiga. Saate te sellisest pahameelest aru?

Tahan öelda, et Jüri Ratas on olnud EKRE valijate üks suurem toetaja. 2019 tegime koalitsiooni EKRE ja Isamaaga. Arvan jätkuvalt, et see oli hea koalitsioon, me ei saa kuidagi ajaloost neid kahte aastat maha tõmmata. Selle ajaga, 21 kuuga, oli ka päris palju suuri skandaale ja probleeme, ka rahvusvahelisi, mis tulid mõnede EKRE ministrite poolt. Aga ma ei ole kunagi arvanud, et EKRE valijat, keda on üle Eesti, ei peaks kuulama.

Olen olnud alati EKRE valijate poolt, et toetada ka neid mõtteid, mida on toonud EKRE Eesti poliitikasse. Muidugi, teatud kohtades on minu väärtushinnangud hoopis teised. Olen ka alati öelnud, mis mulle ei sobi – olid need siis ründed vähemuste vastu või vähemuste hirmutamised või välispoliitilised skandaalid... Siis ongi poliitiku võimalus öelda: stopp, need ei ole kunagi minu põhimõtted ega saa olema minu juhitud valitsuse põhimõtted.

Nii et te saate aru ka Keskerakonna poliitikutest, kes ütlesid ööl vastu 13. jaanuari toimunud ligi 10-tunnisel nõupidamisel...

16 tunnisel!

... et nad on väsinud EKRE juhtide sõnade klaarimisest ja silumisest?

(Ohkab) Poliitikas ei tasu kunagi olla väsinud. Kes on väsinud, tal tuleks poliitikast ära minna. Poliitikas peab olema värskust, uusi ideid, mõtteid ja pikemat visiooni. (Naeratab)

Toomas Sildami intervjuu Jüri Ratasega Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Olete te kahetseja tüüpi inimene, kes mõtleb, et pagan küll, oleks võinud midagi teistmoodi teha, siis olnuks õigem?

Kahetseda... ma ei oska küll öelda. Aga kui te küsite, kas ma mõtlen sellele nelja-aastasele [peaministri] perioodile tagasi, et oleks võinud veel midagi teha, püüda veel mingeid probleeme lahendada – loomulikult mõtlen.

Eesti eesistumine EL-is, Eesti Vabariik 100, ID-kaardi kriis, koroonaviirus – see kõik on olnud nelja aasta jooksul. Nagu üks päev, üles-alla Ameerika mäed... See on andnud palju tunnetust, kogemust, ka tarkust, mida teha paremini, mis jäi aasta-kaks-kolm tagasi tegemata.

Kui saaks aega peaaegu kaks aastat tagasi keerata, kas annaksite pärast parlamendivalimisi märtsis 2019 Reformierakonnale uuesti korvi ning teeksite jälle valitsuse EKRE ja Isamaaga?

Esiteks, me ei saa kunagi isegi sekundit tagasi keerata, rääkimata 20 kuust või kahest aastast.

Teiseks, Keskerakond ei andnud mingit korvi...

Keskerakond tegi oma valiku?

Jah, Keskerakond tegi oma valiku, sest seal käis poliitiline võitlus ja oli selge, et sel hetkel mängiti mõlema poolega – kas tuleb Reformierakonna kolmikliit [koos Isamaa ja sotsidega] või kas tuleb Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus.

Arvan jätkuvalt, et see oli õige otsus Keskerakonnale, kui pärast valimisi võitjaerakond – Reformierakond – ei suutnud erinevatel põhjustel valitsust moodustada, võttis selle vastutuse Keskerakond. Suutsime kokku leppida kahe, meile maailmavaateliselt mitte väga sarnase partneriga, Isamaa ja EKRE-ga.

Vähemalt te proovisite sellise koalitsiooniga valitseda.

(Mühatab) Mis tähendab proovisite? Ma ei ole selle väitega nõus. See koalitsioon töötas, töötas väga pikalt. Oli proovimine? Ütleksin, et polegi paha proovimine. Hea proovimine oli.

Ühe senise vastasega – Reformierakonnaga – olete nüüd valitsuspartnerid, aga juurde saite kaks uut vastast – EKRE ja Isamaa. Ei ole just positiivne saldo?

Jüri Ratas ei otsi Eesti poliitikas vastaseid. Eesti poliitikas tuleb rohkem otsida ühtset tunnetust ja ühtseid positsioone...

Väga huvitav küsimus on teil ja arvan, et vastus, mille annan, on ka huvitav. Keskerakond on neli aastat näidanud, et suudame olla ja kaitsta Eesti huvisid, kaitsta oma valijate huvisid koalitsioonis sotsiaaldemokraatidega, Isamaaga, EKRE-ga ja Reformierakonnaga. Kui koalitsioon EKRE ja Isamaaga algas, oli minu mõte, et riigikogus ei tohiks olla ühtegi paariaerakonda või erakonda, kes on kogu aeg nurgas, keda me kogu aeg lükkame kõrvale. See ei ole poliitikas õige.

Minu küsimus oli küll saldost, kus ühe vastase saite partneriks ja kaks partnerit muutus vastasteks.

Ja mina vastasin teile, et mina ei tööta vastastega, mina töötan sõprade, koostööpartnerite ja konkurentidega. Ei arva, et Isamaa või EKRE on täna Keskerakonna vastased. Ütlesin teile juba mitu küsimust tagasi, et Jüri Ratas ja Keskerakond on olnud võibolla ühed suuremad EKRE valijate toetajad – nad võeti valitsusse, nendega arvestati.

Keskerakond peab tagasi koju tooma senised toetajad, ja nende seas on ka venekeelseid valijaid, kes teatavad pettunult, et nüüd hääletavad nad EKRE poolt. Kuidas seda teha?

Jah, see on olnud läbi aastate Keskerakonna suur tugevus, et meie valijad on nii eesti- kui venekeelt emakeelena kõnelevad inimesed, Keskerakond on olnud tugev nii Narvas kui Tallinnas, nii Tartus kui Pärnus...

Ja kuidas need pettunud tagasi tuua?

Keskerakonna viimaste kuude toetus on olnud stabiilne, 21 protsendi juures. Aga ühte ma ütlen: töötan praegu iga päev sellega, et meie valimistulemust [kohalikeks valimisteks] oktoobris 2021 ja siis [riigikogu valimisteks] märtsis 2023 tõsta 15-20 protsendi võrra ja olla selgelt esikoha konkurentsis. Usun, et me seda teeme.

Toomas Sildami intervjuu Jüri Ratasega Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

(Ajakirjanik kirtsutab kulmu)

Kui te küsite, kuidas, siis ma vastan.

Üks teema, mida alguses puudutasime, oli korruptsioon ja erakondade rahastamine. Siin tuleb teha põhimõtteline muudatus. Riigikogu võiks mõelda – aga võibolla on õige, et kogu füüsiliste isikute annetamine saab lõpu ja erakonnad ongi [ainult] riigieelarvel. Need, kes on riigikogust väljas, saavad samuti toetust ja ka uued erakonnad, kellele luuakse süsteem, kuidas nemadki saavad teha [toetuse] taotlusi, et viia oma ideid ja programmilisi seisukohti valijateni.

Arvan, et see muudaks Eesti poliitilist rahastamissüsteemi palju selgemaks, korrektsemaks, läbipaistvamaks.

Kas see tähendab, et teie idee kohaselt peaks lõppema erakondadele annetamine?

Jah.

Eraisikute annetamine?

Jah, idee on tõesti see, et kui räägime, kuidas teha erakondade rahastamine väga selgeks, siis seda võiks kaaluda. Ongi nii, et erakonnad ei saa enam eraisikutelt annetusi. Selle küsimusega on olnud erinevatel erakondadel probleeme, sealhulgas ka Keskerakonnal. Arvan, et see muudaks poliitilist kultuuri palju läbipaistvamaks, selgemaks ja paremaks.

Tõsi, siis peab vaidlema, et kui suur on riigi-poolne toetus, kui erakonnad ongi ainult a) oma liikmemaksude ja b) riigi toetuse peal. Siin ei oleks ka päris aus teha erisust, et suur erakond ja väike erakond, oleneb, palju on sul kohti [riigikogus].

Kas Keskerakond esitab [parlamendis] vastava seaduseelnõu?

See arutelu peaks olema riigikogu ülene, et kas seda soovivad kõik erakonnad või ei. Nii on seda mõistlik teha, mitte, et üks erakond... See ei ole poliitilise punkti võtmine, vaid [parteide] rahastamise selgeks ja läbipaistvaks muutmine. See eeldab ka spetsialistide kaasamist, kes tegelevad igapäevaselt korruptsiooni-vastase tegevusega, erakondade rahastamise küsimustega.

Soov on ju kõigil üks, et selliseid probleeme ei oleks Eesti poliitikas.

Rääkisite kirglikult, kuidas Keskerakond on tublilt seisnud kõigi EKRE valijate eest. Ometi ütles EKRE esimees Martin Helme, et Jüri Ratas otsis peaministrina pidevalt ettekäändeid, miks EKRE-ga on raske valitseda ning Isamaa juht Helir-Valdor Seeder täiendas, et tema teada pidasid Reformi- ja Keskerakond kõnelusi juba kaks kuud. Kas ja miks nad blufivad?

Kõigepealt punkt üks. Loomulikult, need väärtushinnangud, mida ütlesid mõned EKRE ministrid, nendega ei saanud ma kuidagi nõus olla. Võtame näiteks meie kaitsepoliitilise mõõtme. Kui rünnati Eesti kaitsepoliitikat, meie kuulumist NATO-sse, siis ma ei saa sellega nõustuda. Ja arvan, et EKRE valija ütleb: see on õige suund.

Või kui läheme üle lahe Soome [peaministrist] ametikaaslast halvustama – me ei saa seda teha. Soome on Eestile väga lähedane riik, üks meie kõige lähemaid liitlasi viimase 30 aasta jooksul, seal elab palju Eesti inimesi, usun et ka mõned EKRE toetajad... Loomulikult ei saa ma nõustuda nende [Soome peaministrit halvustavate] põhimõtetega, kui EKRE ministrid neid välja ütlevad.

Nüüd see teine pool, Helir-Valdor Seeder ja Isamaa. Kas olid [Keskerakonna] koalitsioonikõnelused Reformierakonnaga kaks kuud või millal? Vastus on: ei olnud.

Toomas Sildami intervjuu Jüri Ratasega Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Teravmeelitsejad ütlevad, et kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus oli sunnitud kooselu, siis Reformi- ja Keskerakonna võimuliit on mõistuse abielu. On see nii?

Arvan, et koalitsioon ei ole abielu. Eriti, kui oled koalitsiooni juht ja peaminister, siis ikka küsitakse, et näe, teine partner tegi nii, kas see koalitsioon veel kestab? Ega ühe-kahe-kolme episoodi või eriarvamuse pärast minda koalitsiooni lõhkuma või lahku.

Koalitsioonid pole Eesti poliitikas kunagi olnud abielu-koalitsioonid. Ikka on olnud erinevad maailmavaated, erinevad seisukohad. Ka täna on Kesk- ja Reformierakonna seisukohad tervishoius üsna erinevad, kindlasti on meil maksupoliitilisi erinevusi...

Kas Keskerakonna umbusk või isegi usaldamatus Reformierakonna vastu on nüüd muutunud usalduseks?

Kui sa lood koalitsiooni ja oled kellegagi koalitsioonis, siis ei ole mõtet seal olla, kui sul on usaldamatus. Alati on õige, kui on koalitsioon ja sellega soovitakse teha olulisi samme, oma partnerit usaldada.

"Loodan, et lähete kiiresti oravatega riidu ja saame oma vana hea valitsuse tagasi!" soovis teie sõber Facebookis. Teie ei saa vist talle lohutust pakkuda?

Minu hea sõber Facebookis... Kas tohin küsida, keda te tsiteerite?

Kuna ei ole talt küsinud, kas võin teda ka nimeliselt tsiteerida, siis kirjutasin välja ainult tsitaadi.

Kas me saame mingi valitsuse tagasi või ei saa? Arvestades tänaseid olulisi väljakutseid, ja need on olulised, ei saa me öelda, et on tiksumise aeg, tiksume riigikogu lõpuni, kaks aastat on veel jäänud... Neid ambitsioone ja suuri küsimusi, mida tuleb lahendada, on palju.

Tavaliselt näitab statistika, et valimiste vahel on kaks koalitsiooni. Nüüd on teine koalitsioon. Jah, valimisteni on üle kahe aasta, kui lahutame maha valimiseelse aja, kus on juba heas mõttes poliitiliselt tugev kampaania, siis kahte igapäevaselt töist aastat sellel koalitsioonil ei ole.

Aga mina loodan küll, et see koalitsioon kestab korraliste valimisteni ja siis otsustab juba Vikerraadio kuulaja, kes on järgmises riigikogus ja kes moodustavad koalitsiooni.

Kui palju on poliitikas ebaõiglust?

Poliitik on kogu aeg... piltlikult öeldes lahti riietatud, kogu aeg on võimalus küsida, miks te teete nii, miks teie põhimõtted on sellised. Siin purjetada ebaõigluse lainel – nii ei jõua kuhugile. Poliitika on aus konkurents, kui mingi asi lõpeb, siis lõpeb ja algab uus. Arvan, et poliitika ei ole kantud ebaõiglusest, mina küll töötan selle nimel, et poliitika olen läbipaistev ja õiglane.

Novembris 2016 aitasid Keskerakonna võimule tollane sotside juht Jevgeni Ossinovski ja Isamaa esimees Margus Tsahkna. Kas pole ebaõiglane, et nüüdseks on nad mõlemad suure poliitika eeslavalt eemale astunud ja osalt eemale tõugatud?

Olen nüüd [riigikogu] keskkonnakomisjoni liige ja kahe komisjoni istungi järel võin öelda, et selle üks aktiivsemaid liikmeid on Jevgeni Ossinovski. Oleme taas Jevgeniga koos, seisame looduskeskkonna eest, talle see meeldib ja [ta] ei ole sugugi eemale tõugatud.

Toomas Sildami intervjuu Jüri Ratasega Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Te saite ju küsimusest aru?

Tahate öelda, et ta ei ole enam erakonna esimees, minister? Arvan, et Jevgeni head ajad poliitikas on ees. Ta tuleb kindlasti tagasi.

Margus Tsahkna... See oli tema valik Isamaast taanduda, välja minna. Ei ole uudis, et Margus ehitab praegu uut erakonda Eesti 200. Vaatame, kuidas tal läheb valimistel. Praegused reitingud julgevad ennustada, et 200 teeb järgmistel valimistel hea tulemuse.

Eesti 200-le on Reformi- ja Keskerakonna valitsus halb üllatus.

(Kehitab õlgu, hingab pikalt välja)

Härra Ratas, te ju mõistate seda?

(Vaikib)

Sest suur osa motiivist, miks toetada Eesti 200, läks nüüd ära.

Eks iga erakond peab töötama selle nimel, et inimene saaks teha valiku, mille eest see erakond seisab, mis on tema programmilised seisukohad...

Mõnikord ka selle järgi, mille vastu see erakond seisab.

Ma siiski arvan, et Eesti ühiskonna tugev enamus näeb, et veeklaas on pooltäis, mitte pooltühi. Me näeme tegelikult lahendusi. Mitte nii, et lund sajab ja me ütleme, küll on hull, kõnnitee on lund täis ja jääpurikad räästas. Vastupidi, võetakse labidas, koristatakse lumi ära või toksatakse jääpurikad alla, loomulikult ohutult.

Mida ma tahan sellega öelda? Jah, ma mõistan protestifooni, mis viis Eesti 200 toetuse väga kõrgele. Nüüd on neil see momentum, et öelda, mille eest nad seisavad sotsiaalpoliitikas, hariduspoliitikas, majanduspoliitikas, ka omavalitsuspoliitikas.

Mis saab Mailis Repsist, kelle tegevust haridus- ja teadusministrina avalike vahendite kasutamisel isiklikes huvides uurib keskkriminaalpolitsei?

Ma ei oska kommenteerida uurimist. Nii palju kui Mailis on öelnud mulle ja meediale, ei ole teda [politseisse] vestlusele kutsutud. Ta suhtub asja tõsiselt, võttis poliitilise vastutuse kui astus valitsusest tagasi.

Kuidas teie seda lugu mõistate?

Avalikkuse ees oleva info põhjal mõistan selliselt, et meil ei ole lahendatud [ministrite] töö- ja pereelu ühitamine. Kuidas neid kahte korraldada nii, et kui käin tööl, soovin karjääri teha, siis ei tähenda see, et minu pere peaks jääma täiesti tahaplaanile ja mõlemad liiguksid edasi?

Mailis Repsi pere pole Eestis tavapere – kuus last on praegu väga suur pere. Kuidas me seda lahendame? Päris sageli osales Mailis erinevatel nõupidamistel, need ei lõppenud alati kell 17.00, mõned lõppesid ka pärast kella 22.00, mõned pärast 23.00 ja veel hiljem.

Keegi teine seda ei tee, mistõttu peaks valitsus tõsiselt mõtlema – ka läbi seadusandja –, kuidas neid küsimusi lahendada. Võibolla peame Eesti ühiskonnas ütlema, et see ei olegi viga, kui ministril on üks inimene, kes aitab tema igapäevast elu korraldada. Meil on palju üksikvanemaga peresid, mis me siis arvame – kui oled üksinda ja teine pool sind mingil põhjusel ei aita, siis sa ei saagi karjääri teha? See pole õige. Me peame andma inimesele võimaluse.

Mailis ütles ka ise, et see, kuidas [ministri] autojuht viis lapsi kooli ja tõi koolist, oli proportsioonist väljas, seda ei vaidlusta keegi. Aga kuidas neid asju lahendada? Täna on need lahendamata, aga tuleks lahendada.

Toomas Sildami intervjuu Jüri Ratasega Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kas see võib praegu lõppeda ka nii, et Mailis Reps taandub poliitikast?

(Paus) Kuna uudis on, et see [väärteomenetlus] läks üle kriminaalmenetluseks, võib see lõppeda igat pidi. Me saame ju siin stuudios sellest aru. Kui jõuab kohtusse... Kohtud on iseseisvad, tugevad, teevad õiglasi ja läbimõeldud, kaalutletud otsuseid. Loodan, et seda teevad alati ka politsei ja prokuratuur.

Kaitsesite uue valitsuse uusi ministreid ja tunnistasite, et "mitte kõik oma valdkonnas kaugele jõudnud inimesed ei ole valmis seda sammu astuma". Mida nad kardavad, kui ministri portfelli pakutakse?

Ühelt poolt võib öelda, et ministri töö on alati enda proovile panek, väga huvitav töö, et kujundad oma valdkonnas suurt spektrit...

Aga see on ka suur risk?

Jah, poliitiku töö on suur risk. Eraelu ja tööelu piir ähmastub, see kaob. Sa pead olema valmis, milleks paljud inimesed ei ole, et oled fookuses igal pool, mitte ainult töökohal, vaid ka toidupoes, rannas, kus iganes.

Punkt kolm – poliitiku töö võib lõppeda iga päev. Koalitsioon kukub ja poliitiku töö ongi lõppenud.

Näiteks [uus välisminister] Eva-Maria Liimets – üle 20 aasta välisteenistuses ja arvestades tema karjäärikõverat, võib öelda, et see võinuks kesta edasi sama kaua. Või [uus siseminister] Kristian Jaani – kui räägime Põhja prefektist, on politseis kaks sammu veel ees – üks on politsei- ja piirivalveameti peadirektor ja ei ole ju saladus, et kõrval on Kaitsepolitseiamet, kuhu saab ka edasi liikuda.

Aga mõlemad olid nõus panustama oma teadmisi, oskusi, kogemusi laiemalt. Ja riskima. Teil on õigus, nad võtsid väga suure riski.

Kas välisminister Liimets ja siseminister Jaani peavad astuma Keskerakonda?

Loomulikult rääkisime [nendega] sellest. Ütlesin, et minu soov ei ole ainult see, et te tulete kaheks aastaks ministriks, aga minu soov on ka see, et te tulete aitama erakonda ja Eestit pikemalt kui need kaks aastat.

Nad olid sellega nõus?

No need on olnud meie omavahelised vestlused, aga usun, et need lõpevad positiivselt.

Kui julm aeg on valitsuse tegemine, sest enda erakonnas tahavad samuti olulised inimesed ministriks minna, aga nad ei saa, sest välis- ja siseminister tulevad n-ö kõrvalt?

Keskerakonnal ei ole olnud viimase 30 aasta jooksul suurt kogemust koalitsioonis, see on aus, see on fakt. Alati on ministreid kutsutud ka väljastpoolt, mis on õige, sest kui kutsud oma ala asjatundjaid, toob see juurde värskust ja kõrvaltvaadet.

Need on olnud õnnestunud käigud. (Vakatab) Mõtlen, et ka Janek Mäggi oli samast ooperist, tuli samuti kõrvalt [regionaalhalduse] ministriks.

Toomas Sildami intervjuu Jüri Ratasega Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

13. jaanuari õhtul ütlesite ETV "Esimeses stuudios" enda kohta, et mõnikord tuleb astuda üks samm tagasi, et siis teha kaks sammu edasi. 2–1=1. Kuhu see üks samm teid peaministri ametist edasi viib?

13. jaanuari õhtul, kui te nii detailselt küsite, viis [see samm] mind koju. Pere, laste, abikaasa juurde. Aga vaevalt, et te seda tahtsite küsida?

Jah, sest teie rääkisite tagasiastumisest peaministri kohalt, et üks samm tagasi on kaks sammu edasi... Kuhu üks juurdetulnud samm teid edasi viib?

Jüri Ratas on praegu tööl riigikogus, kuhu on mind usaldanud Rapla- ja Harjumaa valijad.

Ja 18. märtsil saate riigikogu esimeheks?

Jah, koalitsioonilepinguga kuulub riigikogu esimehe koht Keskerakonnale. Kui te küsite, kes sinna kandideerib, siis me ei ole seda lõpuni otsustanud. Aga loomulikult, kui erakond ja [parlamendi]fraktsioon usaldavad, siis olen valmis kandideerima. Töötasin riigikogu juhatusers üheksa ja pool aastat, siis riigikogu aseesimehena.

Olen ma õigesti aru saanud, et 43-aastane Jüri Ratas presidendivalimistel 2021 ei kandideeri ja ei pea 48-aastaselt endalt küsima: mida ma nüüd edasi teen?

Selliseid plaane – et ma kirjutaksin märkmikusse kõik need kuupäevad – poliitikas ei tehta ja teha ka ei saa. Tõsi on see, et Keskerakond soovib kaasa rääkida presidendi valimistel, oleme öelnud, et president peab olema inimene, kes tõesti ehitab Eestis sildu, kes ühendab Eestit...

Kas teie personaalselt soovite presidendivalimistel kaasa rääkida?

Ma saan aru, mida te küsite – et kas Jüri Ratas kandideerib Eesti Vabariigi presidendiks või mitte?

Jah.

Vastus teile on see, et Keskerakond otsustab neid küsimusi maikuus. (Naeratab)

Lugesin teie teisipäevast üleskutset, et inimesed ütleksid, keda nemad näevad Eesti järgmise presidendina, aga lisasite, et sel korral võiks valiku teha kohe riigikogu saalis. Parlamendis on vaja presidendi valimiseks 68 häält, neid on võimalik saada ainult siis, kui lisaks Reformi- ja Keskerakonnale toetab kandidaati kas sotsiaaldemokraatlik erakond või Isamaa. Oleme ausad, Jüri Ratast nad vist vähemalt praegu ei toeta.

Lisaks sotsiaaldemokraatidele ja Isamaale on veel üks erakond opositsioonis, EKRE.

Jah, aga on keeruline ette kujutada, et Reformierakond, Keskerakond ja EKRE leiaksid ühise presidendikandidaadi.

Põhiseaduse järgi on esimene mõte, et riigikogu ülesanne on valida president. Kui ta seda ei suuda, siis läheb [valimine] valijameeste kogusse, mis ei ole mingi katastroof. Aga jah, seekord võiks püüda selle poole, et president valitakse riigikogus.

Kas need jõujooned lähevad seal nii konkreetselt erakondi pidi, nagu teie ütlete... Ühelt poolt lähevad, teiselt poolt on riigikogu liige oma mandaadis vaba, hääletab südametunnistuse järgi... Neid konsultatsioone ei ole ju ühegi erakonnaga käinud.

Ka tänane koalitsioon ei ole kokku leppinud, et Keskerakonnal ja Reformierakonnal on ühine presidendikandidaat. Aga leida võimalikult laiapõhjaline toetus inimesele, keda valitakse kas riigikogus või valijameeste kogus, see on positiivne, selles suunas tuleb töötada.

Oluline on, kes on Eesti Vabariigi president, millised on tema isikuomadused, tema nägemus, tema visioonid. Kui vaadata Eesti ühiskonda 2021. aastal, siis Eesti peab kindlustama oma tugevat positsiooni välispoliitiliselt, aga sama oluline on, et president on alati näoga siseriiklike teemade suunas, ta on ka Eestit ühendav president.

Toomas Sildami intervjuu Jüri Ratasega Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Tahtsingi sildade ehitamisest küsida. Kas uus president peaks sildu ehitama eelkõige Eesti sees või välis- ja julgeolekupoliitiliselt Eestist välja ning Eestisse tagasi?

Mõlemad tööd on olulised. Ei saa ehitada maja ilma katuseta ja ei saa ehitada maja ilma seinteta. Mõlemaid on vaja.

Presidendi roll on alati aktiivselt Eesti kuvandit hoida, Eesti majandust hoida, aidata Eesti ettevõtjaid, tugevdada Eesti kaitsepoliitikat. See on igal juhul presidendi ülesanne. Aga arvan, et presidendi ülesanne on ka see, et meil läheks Piirissaarel, Vormsil, Saaremaal ja Narvas ka hästi.

President ei saa asfalteerida kõiki Värska valla teid, näiteks.

Seda ei hakka kindlasti kunagi ükski president tegema. Vaevalt hakkab ta ka ütlema, kuhu me ehitame lasteaia või koolimaja.

Aga presidendi [24. veebruari] vastuvõtud ja [kaitseväe] paraadid on käinud üle Eesti, erinevates linnades. Mis on selle sisu ja tuum? Et Eesti ei ole ainult Tallinn. Ei ole ainult Vabaduse väljak Tallinnas, vaid Eesti on ka Jõhvi, Kärdla, Tartu, Narva.

Nagu ütlesin intervjuu alguses, Eesti tugevus ei sõltu meie relvade võimsusest, vaid sellest, võibolla on see nüüd liiga idealistlik väljend, aga ütlen selle ära – kui tugevasti me oleme käest kinni, kui tugevasti me suudame seista üksteise kõrval. Hoolimata sellest, et meil on erinevad maailmavaated, aga Eesti eest me seisame kõik.

Öelge nüüd ausalt: keda te mõtlesite Facebooki kuulsas postituses, kus kirjutasite lootusrikkalt, et külm talv kaotab Eestist siia invasiivse võõrliigina eelmisel kümnendil ilmunud Hispaania teeteod?

Neid nälkjaid ma mõtlesingi. (Naerab) Neidsamu Hispaania teetigusid. Olgem ausad, kogu Eestile on see suur probleem. Tulevad siia, kaugelt maalt, võtame nüüd meie aiad üle Eesti...

Ja võtame meie loodusmehed, kes arvavad, et praeguse paksu lumekatte all jäävad need nälkjad ellu ja nad ei kao Eestist.

Suure tõenäosusega on neil õigus. Ma siiski loodan, et tänavune krõbe külm seda populatsiooni vähendab.

Seega mingit allegooriat ja sümbolites kõnelemist ei pea me teie Hispaania teetigude postitusest otsima?

Ei. Olin [maakodus] Eesti äärealal, Saarde vallas, vaatasin termomeetrit, näitas 17 kraadi alla nulli ja ma mõtlesin kohe, et mõni kuu veel, muru hakkab rohetama ja needsamad nälkjad ronivad siis välja. Tegelikult nad ei kuulu siia Eestimaale, nad on võõrliik. Ma ütlen teetigudele, minu soov on, et nad kaoksid.

Eestis on palju asju, mis siia otsekui ei kuulu, aga siin ikka on.

Jah, aga need [teod] on tulnud hiljuti, 21. sajandi teisel dekaadil ja meil on nendega probleem. Ronivad uksest ja aknast sisse.

Ja lõpetuseks. Mida ütles teile abikaasa, kui läksite pärast peaministrist tagasiastumise teadet 13. jaanuari varahommikul kaheks tunniks magama? Kas: "Tere tulemast tagasi koju!"?

Jüri, sa oled kallis, ma armastan sind... Nii nagu ta on öelnud kõik need õhtud ja hommikud.

Pere sai isa ja abikaasa tagasi.

Pere sai minu poolt rohkem aega, seda kindlasti. Ja ka mina sain rohkem aega, et perega olla. See on väga suur väärtus.

Toomas Sildami intervjuu Jüri Ratasega Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: