Eesti loodab euroraha toel osta lähiaastail kaks uut kopterit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Päästeoperatsioon. Autor/allikas: PPA

Eesti plaanib osta kaks uut kopterit, mis võiksid siseminister Kristian Jaani sõnul olla sarnased neile kolmele lennumasinale, mida PPA praegu kasutab. Uued kopterid lahendaks ka senise probleemi, et jäistes ilmaoludes ei pruugi lendu tõusta ükski kopter.

Piirivalve lennusalga kolmel kopteril on palju ülesandeid, alates merehädaliste päästmisest kuni riigijuhtide lennutamiseni. Viimasel ajal kasutatakse koptereid üha enam ka meditsiinilendudeks. Aga aeg-ajalt juhtub, et võtta pole ühtegi kopterit. Mõnikord on mure tehnikas, mõnikord peavad puhkama meeskonnaliikmed.

Euroopa taaskäivitamise rahastust loodab Eesti saada 55,5 miljonit eurot, mille eest võiksime kaks kopterit juurde osta.

"Kõige mõistlikum on, kui Eesti riigil on olemas sellised multifunktsionaalsed kopterid, mida saaks kasutada väga mitmetes valdkondades, olgu ta siis päästetegevus, inimeste päästmine või meditsiiniteenuse tagamine," rääkis siseminister Kristian Jaani.

Plaanis on soetada juurde kaks umbes samasugust kopterit, nagu need AgustaWestland AW139 lennumasinad, mida me juba praegu kasutame. Ka uute kopterite eest hakkaks hoolitsema PPA lennusalk.

"Arvestades Eesti riigi väiksust ja teenuse kallidust, siis mina ütlen küll, et mõistlik oleks sellist teenust hoida ja arendada ühes kohas," sõnas Jaani.

Neljapäeval valitsuskabinetis kokku lepitud taaskäivitamise kava põhimõtetes on 55,5 miljoni euro juures kirjas "kiirabi-lennuteenuse väljaarendamine". Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütles, et praegu tellivad haiglad PPA-lt kopteri siis, kui tarvis, ja meditsiinilennu maksab kinni haigekassa.

Niimoodi võiks see käia ka tulevikus, lihtsalt ööpäevaringselt oleks Eestis lennuvalmis kaks kopterit koos meeskonnaga. "Et siis kindlasti üks nendest kopteritest oleks ööpäevaringselt meditsiini käsutuses," rääkis Koppel. "Ja koostöös kiirabiga tagatakse seal ka meditsiinibrigaadi valmisolek." Agris Koppel lisas, et ideaalis võiks üks kopter asuda Tartus.

Ainult üks jäätumiskindel kopter

Probleemi, et aeg-ajalt ei saa ükski kopter õhku tõusta, püüab riik tegelikult juba lahendada. Selleks hakkas PPA lennusalk detsembris uusi meeskonnaliikmeid värbama. Aga mõnele murele toovad lahenduse ainult uued lennumasinad.

Endine siseminister Mart Helme ütles, et üks suuremaid kitsaskohti tuleb välja talviti. Jäisteks tingimusteks on meie kolmest Itaalias toodetud kopterist valmis ainult üks.

"Ja selle kopterilabade külmutusvastane süsteem on alalõpmata rikkis, mis tähendab seda, et talvel külmade ilmadega on tihtipeale olukord, kus praktiliselt ühtegi kopterit Eesti riigil ei ole," ütles Helme.

"Jah, me oleme täna sõltuvad ilmastikust ja nii lihtne see vastus ongi," tõdes ka Kristian Jaani. "Kui ilmastik on selline, mis näeb ette kopteritiivikute jäätumist ja parajasti seda jäätumisvastase võimekusega kopterit pole, siis sel juhul peaksime küsima oma headelt partneritelt abi."

Selle kohta, et ükski kopter ei saa parajasti õhku tõusta, saab siseminister alati sõnumi. Jaani ütles, et vaatamata lühikese ametiaja külmadele ilmadele, pole tema niisugust sõnumit veel saanud.

Minister kinnitas, et uusi koptereid hankides arvestatakse ka sellega, et Eestis on aeg-ajalt talv. "Me täna veel ei ole sinna staadiumisse jõudnud, aga loomulikult, võimekus peab olema tulevikus selline, et me ei ole sõltuvad sellisel kujul ilmastikuoludest," sõnas Jaani. Tema sõnul loodetakse uued kopterid soetada ja mehitada nelja aastaga.

MTÜ: me vajaksime hoopis väiksemaid koptereid

Praegu lennusalga käsutuses olevad kopterid lendavad kuni 260 km/h ja täis paagiga teele asudes võivad nad ette võtta kuni kolme ja poole tunnise õhusõidu. Kopterite meeskonnas on kaks pilooti, pinnaltpäästja ja vintsioperaator. Lisaks mahutavad meie kopterid kuni 11 reisijat. Nagu öeldud, oleksid uued kopterid umbes sama suured.

Mitmed Eesti kopteripiloodid on aga juba aastaid proovinud tutvustada täiesti eraldi meditsiinikopterite kontseptsiooni. MTÜ Kiirabikopter juhataja Martin Noorsalu ütles, et 55 miljoni euro eest saaks osta ka ühe multifunktsionaalse päästekopteri ja sellele lisaks veel kaks kuni kolm kiirabikopterit.

Need oleksid väiksemad ja võtaksid lisaks abivajajale peale piloodi ja kaks meedikut. Noorsalu mõte on, et lendamine pole kallis, kui iga asja jaoks on konkreetne lennuvahend.

"Kiirabilendude jaoks on päästekopter kaks korda suurem, kui oleks vaja ja kulutab kaks korda rohkem kütust," rääkis Noorsalu. "Samuti on päästekopteris kuus inimest, ehk neli politseiametnikku pluss kaks kiirabitöötajat, mis on riigile väga suur kulu"

Kiirabikopteri kontseptsiooni üks osa oleks ka see, et riik hangib kopterid, aga annab nendega majandamise üle erasektorile.

"Selle pärast, et seda näeb ette Euroopa Liidu õigusloome," selgitas Noorsalu."Kiirabikopteri teenuse osutamine on üle Euroopa äriline lennutegevus ja hetkel on see Eestis piiratud selle tõttu, et riik korraldab seda ise päästekopteriga."

Agris Koppel ütles, et erinevaid teenuseid pole väikses riigis mõtet dubleerida. Ta tõi esile ka Eesti geograafilised eripärad.

"Väikekopterid ei lenda Eesti rasketes ilmastikutingimustes. Ja teine piirang on ikkagi vahemaa, mille nad suudavad läbida ühe tankimisega," selgitas Koppel. "Eesti tingimused ja hajaasustus ei võimalda nende väikeste kopteritega parimat teenust pakkuda."

Võimalus oli osta ka hulga suurem kopter

Läinud suvel tutvustas toonane siseminister Mart Helme valitsuskabinetile võimalust liituda Euroopa Liidu rescEU kopteriostuga.

"Euroopa Komisjon pakkus välja projekti suurte päästekopterite omandamiseks. Need kopterid oleksid võimelised tegema ulatuslikku merepäästet ja ulatuslikku maastikutulekahjude kustutamist," meenutas Helme.

Tema sõnul oli Euroopa Komisjon valmis kinni maksma 90 protsenti kopterite soetamise ja ekspluatatsiooni hinnast.

"Kui me meenutame kunagist jaanuaritormi, kui Manija saar uppus praktiliselt ära, siis see suur päästekopter oleks kogu Manija saare püsielanikkonna korraga peale võtnud," rääkis Helme. "Samuti võtab see suur kopter peale praeguse ühe tonni vee asemel viis tonni vett, ehk metsatulekahjude kustutamise efektiivsus kasvaks kordades."

Eesti haaras Helme sõnul võimalusest ja hakkas komisjoniga läbi rääkima, kuid lõpuks otsustati projektist loobuda. "Euroopa Komisjon soovis olla nende kopterite operaator selles tähenduses, et niipea, kui komisjonist tuleb käsk või soov, et kopter peab lendama Rootsi, siis pidanuks kopter lendama Rootsi, mis sellest, et meil on näiteks kuskil tulekahju kustutamine pooleli," selgitas Helme.

Lisaks seadis Euroopa Komisjon tingimuseks, et kopterit ei tohiks kasutada militaarotstarbel. "Meil oleks kopterit vaja kindlasti selleks, et mõningatel puhkudel näiteks kiirreageerimisrühma piirile toimetada," rääkis Helme.

Kristian Jaani sõnul loobusime me suuremast kopterist ka selle pärast, et otsustati hankida ühesuguseid koptereid – niisuguseid, millega saab täita erinevaid ülesandeid.

"Meie ekspertide arvates sellise suunitlusega koptereid pigem ei oleks vaja olnud," ütles Jaani. "Ehk pigem võetigi suund, et see multifunktsionaalsus ja pisut väiksemad kopterid on mõistlikum valik."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: