Seriaalidest tuttavaid kiirabikoptereid Eestis pole ja haigeid lennutatakse piirivalvekopteritega. Lennunduses kehtivad aga karmid reeglid ja neid järgitakse hoolega. Nii tekkis mullu olukord, kus Euroopa Lennuohutusamet ähvardas koptereid lennukeeluga, sest Eestis olid asjad korda ajamata.

"Riik ei olnud deklareerinud, kas ta soovib järgida politsei- ja korrakaitseülesannete täitmisel tsiviillennunduse reegleid ja kas ta soovib nendes reeglites teha möönduseid," ütles PPA piirivalve juht Veiko Kommusaar.

"Uue eelnõuga, mis nüüd riigikogus on tänaseks läbinud teise lugemise ja loodetavasti läheb lähitulevikus ka kolmandale, on sätestatud, et korrakaitseüksuste vaatest, eelkõige politsei- ja piirivalveameti perspektiivist, politsei- ja piirivalveamet selle seaduse kohaselt järgib – me järgisime neid ka varem –, aga nüüd järgime seaduse täpsusega või seaduses kirja pandud reeglite järgi, et õhusõidukit hallatakse ja vallatakse ja remonditakse ja parandatakse tsiviilnõuete reeglite järgi. Neile rakenduvad kõik need nõuded, tsiviillennunduses kehtivad reeglid ja nende tööde jaoks, mida politsei- ja piirivalveamet teeb alates piiri valvamisest, seirelendudest, korrakaitseülesannetest, neile rakenduvad erimäärusega erinõuded," selgitas Kommusaar.

Et Eestis pole kõik paberid korras, andis Euroopa Lennuohutusamet teada esimest korda juba üheksa aastat tagasi. Eelmisel aastal aga pandi Eesti fakti ette, et kui aprilliks pole asjad korras, võivad kopterid jääda lennuloata. Novembri lõpus algatatud eelnõu peaks seaduseks saama uuel nädalal.

"Kui me üldse räägime kiirabilendudest, siis põhimure on, et me täna ei saa seda teenust, mida maksumaksja tegelikult peaks saama. /.../ Politsei ja piirivalve lennusalk täidab ju väga erinevaid ülesandeid, ja kui nüüd on, oletame, üks väljakutse kuhugi õnnetuskohta, aga need teised ülesanded võtavad ju selle aja ära, ei jõuta piisavalt kiiresti sündmuspaigale," kommenteeris riigikogu liige Toomas Uibo.

Kuna PPA kopterid igal pool maanduda ei saa, siis Uibo hinnangul oleks mõistlik, kui kiirabilende teeks spetsiaalsed kopterid. Nende ostmist kaalus valitsus ka paari aasta eest, kuid praeguseks on sellest loobutud.

"Meil see lendamise vajadus on seni olnud suhteliselt väike – ligikaudu me räägime 100 patsienti aastas – ja lennutundide arv on nii tagasihoidlik, et ükski piloot ei saa kvalifikatsiooni hoida või ära elada ainult kiirabikopteri lende tehes," rääkis terviseminister Riina Sikkut.

Praegu suudavad PPA kopterid startida 15 minuti jooksul kella 9 kuni 21, ööpäevaringne kiire reageerimise võimekus tekib kõigi eelduste kohaselt alles 2025. aasta suvel.