Aasta tagasi kinnitasid kõik valitsuse liikmed, nende seas ka praeguseni valitsusse jäänud reformierakondlased, et Eesti vajab kaht kopterit juurde. "Meditsiinikopterite võimekuse puudumine suurendab võimalike tüsistuste riski ja suremust ja vähendab patsientide paranemise väljavaateid," sedastas valitsuses põhjalikult läbiarutatud taastekava. Läinud neljapäeval otsustasid samad poliitikud, et koptereid siiski ei osteta.

Praegu on PPA lennusalgal kolm Itaalias toodetud helikopterit. Nende abil otsitakse rappa kõndinud inimesi, päästetakse merehädalisi, kustutatakse metsapõlenguid ja sõidutatakse ministreid. "Meie esimene prioriteet on alati inimeste elude ja tervise päästmine," ütles PPA peadirektori asetäitja Egert Belitšev.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Lilian Lääts märkis, et korraga võib hädas olla ka mitu inimest. "Kui samal ajal tuleb kaks küsimust, et kas on vaja kuskilt kadunud inimest otsida või on meil vaja mõni patsient Kuressaarest Tallinna viia, siis otsingulend on kõrgema prioriteediga kui päästelend."

Heal päeval võib juhtuda, et õhku saab tõusta ka teine kopter. Aga sellega ei maksa arvestada. "Kõikide nende vahendite puhul on teatavad hooldusvälbad," sõnas Belitšev. "Kui meil on kolm kopterit, saame garanteerida seda, et vähemalt üks nendest on pidevalt lennukõlbulik. Tõenäoliselt üks võib olla ka pikaajalises hoolduses ja teine kopter võib olla lühiajalises hoolduses."

Aeg-ajalt takistavad lendamist ka ekstreemsed ilmaolud, näiteks kehv Eesti suusailm. "Kolmest kopterist ainult ühel on jäätumisvastane seade. Kui maapinnal on niiskus, aga kõrgemale lennates tekivad jäätumistingimused, siis kopteriga lendamine on ohtlik," selgitas Belitšev, kelle sõnul proovitakse jääkindla kopteri pikemaajalisemat hooldust aastaaegade järgi sättida.

Meditsiin vajab kolm korda rohkem lennutunde

Kahe uue kopteri juurdeostmine pidanuks need probleemid lahendama. Kopteribaase kavandati Tallinna ja Tartusse – mõlemas linnas pidi üks kopter kogu aeg sõiduvalmis olema. Taasterahastust oodati selleks 46 miljonit eurot.

Lilian Lääts märkis, et sama raha eest loodeti saada ka maandumisplatse, muu hulgas Pärnusse ja Narva. Aga ka Põhja-Eesti regionaalhaigla juurde, mis praegu kasutab lastehaigla tagust platsi, kust reanimobiil haige peale korjab. "Siis tuleb kõik asjad ümber tõsta ja siis sõidame haiglasse," selgitas Lääts. "Kui me maanduksime haigla katusel, oleks me viie minutiga intensiivravisaalis või opiblokis."

Aastas teevad kolm kopterid kokku umbes 200 tunni jagu meditsiinilende. Veel ametisoleva valitsuse kinnitatud taastekavas märgitakse, et tegelikult vajaks meie tervishoiusüsteem aastas 600 lennutunni jagu kopterituge.

Uute kopterite projekti juhtis siseministeerium, millele läbi politsei allub praegune lennusalk. Ja siseministri ülesandeid täitnud Kalle Laanet, kes aasta tagasi taastekavale oma heakskiidu andis, läks läinud nädalal valitsusse ja palus projekti euromiljonitest ilma jätta.

Siseministeeriumi prioriteedid on teised

Siseministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli selgitas, et kaks kopterit, kopteribaasid ja maandumisplatsid võinuks oodatust palju kallimaks minna.

"Helikopterite hinna me saame tegelikult teada ainult siis, kui meil hange on läbi viidud. Meil ei olnud mitte mingisugust kindlust, et me selle raha saame," sõnas Lilleväli.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse nõunik Triin Tomingas selgitas, et kopteriprojekti kallinemise puhul poleks tõenäoliselt saanud loota ka Tallinna haiglast ülejäävale rahale. Euroopa Komisjoni hinnangul peaks kallinemist katma riigieelarvest.

"Juhis on olnud üsna ühemõtteline, et ainult siis on nad valmis eelarveid suurendama, kui me lisame ka ambitsiooni ehk anname lisalubadusi," ütles Tomingas. "Olgu need siis investeeringute tulemustega seotud või mingid täiendavad reformilubadused, mis on riigipõhiste soovitustega seotud."

Piret Lilleväli lisas, et senistel eelarveridadel pole keegi arvestanud ka uute kopterite püsikuludega, mida eurorahad kindlasti katta ei aita. Töölevõetud inimesed tahavad palka saada, kopterid vajavad lendamiseks kütust, õli ja varuosasid. Kuni 2026. aastani oleks tarvis ligi kümme miljonit eurot, sealt edasi vähemalt kuus miljonit eurot aastas.

Lilleväli sõnul tehti taotlus ka tulevate aastate riigieelarve strateegiasse, kuid vähese lootusega sealt päriselt raha saada. "Ma ei pea seda realistlikuks. Siseministeeriumil on päris mitmed prioriteedid sinna esitatud, mis on veel eespool, kui kopterite ülalpidamise kulud," rääkis Lilleväli. "Meie prioriteetide prioriteet on siseturvalisuse töötajate palgad."

Riisalo: nii suuri õnnetusi pole juhtunud

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kinnitas möödunud neljapäeval Vikerraadios, et taolisi koptereid nagu PPA praegu kasutab, polegi mõtet juurde osta. "Need plaanitud kopterid oleks olnud võimelised 12 inimest korraga transportima," teadis Riisalo. "Sellist vajadust pole Eestis seni ette tulnud ja tõenäosus, et tuleb, on ka üsna väike. Olemasolevate kopteritega, seda on kinnitanud ka terviseala asekantsler, saame me Eestis edukalt hakkama."

Kersti Esnar, kes osakonnajuhatajana vastutab sotsiaalministeeriumis tervisesüsteemi arendamise eest, tõdes, et temaga siseministeerium oma käiku läbi ei arutanud. Mis sest, et korra kuus käis koos projekti juhtimiseks loodud töögrupp.

"Ja alles meil oli ka eelmisel nädalal PPA juhtimisel haiglatega koosolek, et aru saada, kui kaugel nemad oma maandumisplatside rajamise ettevalmistustega on," märkis Esnar. "Muidugi sellise üllatusena, nagu ka Tallinna haigla teemad eelmise nädalal, see õhku tuli."

Juhtrühma viimane koosolek toimus selle nädala esmaspäeval. Poole tunniga otsustati, et kuna raha enam pole, lõpetatakse ka ühiselt veetud projekt suurema pidulikkuseta ära.

"Senised ettevalmistavad tegevused me paneme kokku, arhiveerime ära ja kui kunagi tulevikus peaks neid vaja olema, saame neid koostatud materjale uuesti kasutada," rääkis Egert Belitšev ning lisas, et kedagi lahti lasta või lepinguid lõpetada pole tarvis – selleks oli projekt liiga algusjärgus.

"Kulutusi on tehtud, aga need kulutused on olnud peamiselt inimeste töötundide näol ja need kulutuste suurused on mitte sajad tuhanded eurod, vaid pigem kümned tuhanded eurod," ütles Belitšev.

Olemasolevad kopterid pannakse pidevasse valmisolekusse

Sotsiaalministeeriumis jätkub aga planeerimine, kuidas muutunud oludes edasi minna. Kersti Esnari sõnul kirjutatakse tuleval aastal kokku uus kiirabi arengukava. Selle aasta lõpuks lubasid Tartu ülikooli teadlased asjakohast analüüsi. "Osana analüüsist kaardistatakse ära ka vajadus meditsiiniliste lendude järele," sõnas Esnar.

Ehkki uusi koptereid ei osteta, lubas Egert Belitšev, et lähiaastatel tuleb rohkem kasu ka senistest kopteritest. Ta selgitas, et praegu võib tekkida olukordi, kus kopterid on küll tehniliselt korras, aga meeskondade töötunnid on täis ning keegi lennata ei saa.

Väike meeskond tingib ka selle, et 15-minutilise reageerimisajaga saab kopteri maast lahti vaid päevasel ajal. Kui abi on vaja öösel, tuleb piloot kodusest unest üles äratada ning siis läheb õhkutõusmiseni kuni tund aega.

"Järgnevate aastate arendusülesanne, mille jaoks meil on projekt käimas ja mille jaoks me oleme inimesi värvanud ja täiendavaid inimesi veel värbame, on see, et kogu ööpäeva ulatuses me oleksime ühe kopteriga 15 minuti väljalennu valmiduses," rääkis Belitšev.