"Haridustöötajad ise väga aktiivselt tegutsesid selle nimel, et haridustöötajad saaksid varem vaktsiini. Sel päeval, kui me otsustasime, et haridustöötajad saavad varem vaktsiini, tegi üle 50 haridusorganisatsiooni ka valitsusele avaliku pöördumise sel teemal. Ootus oli väga suur ja on ka väga suur, sest meil on kirjas üle 15 000 haridustöötaja, kes on juba öelnud, et nad tahavad saada vaktsiini ja see nimekiri pidevalt täieneb," rääkis Kersna "Aktuaalsele kaamerale".

Ministri sõnul on siiski vaja vaktsineerimise ohutuse ja vajalikkuse teemal täiendavat kommunikatsiooni. "Ja siin ma väga loodan lisaks valitsuskommunikatsioonile ka arstide panusele."

Piirangutest olulisem on õpetajate kiire vaktsineerimine. "Vaktsineerimine on kindlasti kõige olulisem. Isegi kui me otsustame panna ühel hetkel uuesti koolid distantsõppele, siis see on ajutine meede. Me teame ja oleme seda aasta jooksul korduvalt näinud, et kui koolid on distantsõppel nädal või paar, siis nakatumiskordaja läheb alla, aga nii kui koolid on lahti, siis uuesti nakatumiskordaja läheb üles," sõnas Kersna.

"Kui oleks kriitiline hulk õpetajaid vaktsineeritud, siis kindlasti oleks parem olukord koolides ka," nentis minister.

Kersna sõnul pole veel teada, mis piirangute ettepanekuid teadusnõukoda teisipäeval valitsusele teha võib. "Aga on hästi oluline, et me teadvustaksime seda, et distantsõppel on omad negatiivsed mõjud," sõnas ta.

"Distantsõppe mõjul on meie lapsed kaotanud pool aastat kuni kolmveerand aastat oma õpingutes. PISA testide tulemustes on langus tõenäoliselt 16 punkti, on prognoosid. Distantsõpe on väga kiire vahend nakatumise alla surumiseks, aga pikaaegsed mõjud on väga keerulised," märkis Kersna.